Venemaa ja Kõrgõzstan 2011. aastal (prognoos 2010. detsembrist)

Riputan siia üles detsembris koostatud teksti, mis ilmus ingliskeelsena kogumikus “Russian Federation 2011. Short-term Prognosis“. (Ingliskeelsesse teksti on sattunud mõned häirivad tõlkevead — jäin teksti saatmisega hilja peale ja tõlgitud teksti üle vaatamise võimalus puudus.)

2010. aasta on Kõrgõzstani jaoks olnud tormiline ja stabiilsuse saabumine lähiajal on kaheldav.

Aprillis kukutati ligi 90 inimelu nõudnud sündmuste käigus president Kurmanbek Bakijev. Võimu võtnud ajutise valitsuse poolt algatatud uus põhiseadus asendas presidentaalse riigikorra parlamentaarsega. Põhiseaduse ülekaalukalt heaks kiitnud rahvahääletuse tulemust mõjutas nähtavasti juunis vallandunud verine konflikt riigi lõunaosas, kus kirgiiside ja usbekkide vahelises vägivallas võis hukkuda tuhandeid. Kannatanud pooleks olid konfliktis eelkõige usbekid. Tapatalgute vaibudes tabas kohtulik vastutus väheste eranditega taas usbekke.

Oktoobris läbi viidud parlamendivalimistel osalenud 29 parteist pääses üle künnise viis. Detsembri alguse seisuga ei ole parlamenti pääsenud parteid suutnud või soovinud valitsust moodustada. Usutavasti jõutakse ajutise kokkuleppeni enne kui ajutine president Roza Otunbajeva on sunnitud parlamendi laiali saatma.

Sõltumata sellest, kes moodustab uue valitsuse, otsivad Kõrgõzstani juhid jätkuvalt Venemaa toetust ja tähelepanu. Iseloomulikuks võib pidada seda, et valimisjärgsel nädalal lendasid parlamenti pääsenud viiest parteist nelja juhid või tipptasemel esindajad Moskvasse, kolm koguni samas lennukis. Puudus vaid läänemeelse mainega, viimasena parlamenti pääsenud Ata-Mekeni esindaja.

Kõrgõzstani ootused  Venemaale on suured, riigi eliit sõltub majanduslikult Venemaast, tarvitab suhtlemiseks pigem vene kui kirgiisi keelt ja hangib uudiseid venekeelsest meediast. Läbi Vene meedia saab Venemaa juhtkond mõjutada avalikku arvamust Kõrgõzstanis. Bakijevi kukutamisekski sai opositsioon julgust, kui Venemaa ajakirjandus võttis sihikule Bakijevite kuritarvitused. Parlamendivalimiste eel sattus rünnaku alla omakorda aprillirevolutsionäär ja Ata-Mekeni juht Ömürbek Tekebajev, uue konstitutsiooni põhiautor.

President Medvedev on väljendanud vastumeelsust parlamentaarse korra sisseseadmise vastu Kõrgõzstanis. Eeldatavasti jätkab Vene meedia Kõrgõzstani avaliku arvamuse meelestamist parlamentaarse korra vastu ning Venemaa juhtkond pakub oma tuge pigem nendele parteidele, mis on välja öelnud soovi tugeva juhi keskse korra juurde tagasi pöörduda. Venemaa juhid ei ole huvitatud neile olemuselt vastumeelse riigikorralduse edusammudest Kesk-Aasias ning eelistavad stabiilset liidrit, kelle tegevust lihtsam ennustada ja kontrollida.

On oodata samme Kõrgõzstani kaasamiseks Venemaa-Kasahstani-Valgevene tolliliitu. Kõrgõzstani ajutine valitsus avaldas huvi tolliliiduga ühinemiseks juba suvel. Kõrgõzstanis on poliitikuid, kes igatseks oluliselt tihedamatki integratsiooni Venemaaga. Parlamendipartei Ar-Namõs juht Feliks Kulov soovis 2007. aastal referendumit konföderatsiooni moodustamiseks Venemaaga. Tolliliit on seadnud eesmärgiks ühisturu loomise 2012. aastaks, kaugemaks ambitsiooniks on ühisraha kasutuselevõtt.

Venemaa huvid kohtuvad Kõrgõzstanis kahe suurvõimu: Ühendriikide ja Hiina omadega. Hiina huvid on eelkõige majanduslikud. USA omad lähimineviku põhjal otsustades eelkõige seotud Afganistani kampaania ja seda toetava Manasi lennuväebaasiga.

2009. aastal tegi Venemaa tõsise katse mõjutada Kõrgõzstani sulgema USA lennuväebaasi Manasis. Kõrgõzstanile lubati vastutasuks 2 miljardi dollari väärtuses võlgade kustutamist, soodsaid laene ja otseabi. Bakijev võttis lubatu vastu, kuid läks kokkuleppele omakorda panuseid tõstnud ameeriklastega, põhjustades sellega Moskva meelehärmi, mida suurendas teadmine, et Bakijevid kasutavad Moskva poolt eraldatud rahasummasid isiklikel eesmärkidel.

Ilmselt püüavad Kõrgõzstani uued võimud Manasi küsimuses (aga ka laiemalt) lõigata maksimaalset kasu suurriikide vastandlikelt huvidelt. Venemaa huvi Manasi sulgemise vastu ei ole 2011. aastal kindlasti enam sama suur nagu Gruusia sõja järgses õhkkonnas. Pigem annab Venemaa endale aru, et ameeriklaste lühiajaline kohalviibimine teenib ühiseid eesmärke Afganistanis. USA omakorda aktsepteerib Venemaa huvide primaarsust Kõrgõzstanis ja kaasab Gazpromi ning Kõrgõzstani ühisettevõtte palju tüli tekitanud Manasi baasi kütusetarnetesse.

Venemaa ja Kõrgõzstani koostööle Kollektiivse Julgeoleku Lepingu Organisatsiooni (ODKB) raames püütakse anda vähemalt näilist sisu. ODKB ja Venemaa hoidusid – hoolimata Roza Otunbajeva abipalvest – sekkumast suvisesse etnilisse vägivalda, jättes nõnda kasutamata võimaluse õigustada ODKB olemasolu. Kõrgõzstanil pole põhjust loota, et organisatsioon sekkuks 2011. aastal potentsiaalselt jätkuvasse vägivalda rahvuslikul pinnal. Teine asi on see, kui vägivald võtab islamiterrorismi näo. Väljavaade, et Fergana oru riikidest saab islamiterrorismi kants, on Venemaale seda ebameeldivam, et piirkond on talle oluliseks võõrtööliste allikaks. Suur tööpuudus piirkonnas süvendab radikaalse islami väljavaateid. Venemaa püüab 2011. aastal suurendada oma sõjalist kohalolekut Kõrgõzstanis, nähtavasti realiseerub see ODKB baasi rajamise näol Oši piirkonda.

Ilmselt kõik parlamendiparteid peavad Kõrgõzstani tuleviku seisukohalt ülioluliseks hüdroenergiaprojektide ellu viimist, millele ägedalt vastu Usbekistan ja Kasahstan. Kõrgõzstan otsib neis küsimustes tuge Venemaalt, mis nähtavasti tulevalgi aastal lootust annab, kuid otsustavatest sammudest hoidub. Status quo selles küsimuses tähendab Moskva suuremat mõju kõigi kolme riigi üle. Samas on välismaised asjatundjad Kõrgõzstani hoiatanud: hüdroenergia ei pruugi olla jätkusuutlik lahendus. Kõrgõzstani jõgedele vett andvad liustikud sulavad prognooside kohaselt enne sajandi keskpaika. Perspektiivikamaks ja koguni odavamaks on peetud päikese- või geotermaalenergia rakendamist. Mõjuvõimu säilitamise huvides Venemaast selliste lahenduste sponsorit või propageerijat lähitulevikus ei saa.

Kokkuvõtteks : 2011. aastal taotleb Kõrgõzstan jätkuvalt aktiivselt Venemaa abi ja toetust, kuid ei ole lõpmatult vastutulelik Venemaa soovidele. Venemaa omakorda ei tõtta Kõrgõzstanile taaskord heldekäelist abi jagama, kuid on sunnitud aktiivset tähelepanu pöörama piirkonna julgeolekuküsimustele. Inertsist sekkub Venemaa Kõrgõzstani sisepoliitikasse, kuid kõhkleb esialgu, keda soosida.

Kutseri fake mob ja tulevikutehnoloogiad

Lühirepliik: Selle nädala Ekspressis paljastati kellegi üllatuseks linnaametnik Kutseri fake mob: selgus, et “suur osa poliitkommentaare” Ekspressi veebiväljaandes on härra enda kirjutatud. Ühtlasi saime vastuse küsimusele, kas Keskerakonnas on küpsisekustutaja amet palgaline. Mujal maailmas on taolistest lihttehnoloogilistest manipuleerimisvõtetest palju kaugemale jõutud. Saage tuttavaks: army of sockpuppets, persona management software: http://t.co/LWpZ64m

Mõnevõrra tagasihoidlikuma innuga tegelevad küpsisekustutamise kauni kunstiga ilmselt kõik teisedki parlamendierakonnad. Põhjuseks, miks Keskerakond seda intensiivsemalt harrastab, on muuhulgas nähtavasti infotehnoloofiline mahajäämus. Aga sellest juba järgmises postituses.

Illustratsiooniks Delfi anonüümne valimisküsitlus teisipäeval orienteeruvalt kella  13:35 ja 14:00 vahel:

Delfi valimismäng arvutab tulemuse valesti

Delfis on valmis meisterdatud valimismäng, mis võimaldab hääletamises osaleda Facebooki kasutajakontot (-kontosid) omavatel isikutel. Valija saab anda hääle ühele kandidaadile ühes ringkonnas. Kena asjake, kuigi reaalse valimistulemuse prognoosimiseks valimi omapära tõttu väga palju infot ei paku. Proovi järele: http://www.delfi.ee/news/rk/valimised/

Kuna see asjake siiski kujundab potentsiaalselt mõnede valijate käitumist, ei saa jätta tähelepanuta olulisi puudusi. Esiteks ei leia hääletanu “valimistulemuse” lehelt selgitust, et talle esitatakse üksnes 101 nime, mitte kõigi häälesaajate omi. Samuti pole kirjas, et nende 101 puhul on tegu algoritmi arvates antud häältejaotuse korral parlamenti pääsevate isikutega. Häälte jaotust erakonniti tulemuslehelt ei leia.

Teiseks oluliseks puuduseks on see, et tulemuste tuvastamise algoritm on — niipalju kui mina aru saan — vigane. Algoritm  ei võta arvesse seadusesätet, mis välistab ringkonnamandaatide jagamise nimekirjadele, mis ei ole üleriigilist valimiskünnist ületanud. Alla künnise jääva nimekirja kandidaat peab Riigikogusse pääsemiseks saama hääli lihtkvoodi jagu. Seetõttu on väikeparteidele Delfi mängus hetkel jagatud rohkem kohti kui seadus häälte  tulemuse korral võimaldab.

Üksikkandidaat Kunnas on aga hetkeseisuga tõesti üle lihtkvoodi: tal vaja saada kõigest neljateistkümnendik ringkonna häältest.

Märkasin viga seetõttu, et olen isegi kõnealust algoritmi realiseerinud. Tuleb küll tunnistada, et Riigikogu valimise seaduse §62 lg 3 ei ole küllaldaselt selgelt sõnastatud, mistõttu programmi autorile etteheiteid ei tahaks teha.

*

Üks minu ajendeid algoritmi programmivalamisel oli muide korduv väide, et meie valimisseadus on ebaproportsionaalne enam hääli saanute kasuks. Minu väide on oli (vt. kommentaare), et täna kehtiv seadus jagab kohad üle künnise saanud erakondade vahel proportsionaalselt. Rakendades tänast seadust eelmiste RK valimiste tulemuste selgub, et rohelised ja Rahvaliit saanuks kumbki suuremate arvelt ühe lisakoha.

Märkmed Egiptuse revolutsioonist

Veetsin suure osa nädalast jälgides ja püüdes mõista Egiptust ja tema revolutsiooni. Jagan allpool mõne tähelepanuväärse lingi koos kommentaaridega, paar mõtet esiteks ka omalt poolt.

Veel nädal tagasi suundusid Egiptusesse Eesti turistid, väites, et on end Egiptuses toimuvaga kursis hoidnud ja muretsemiseks pole põhjust. Imetlusväärne enesealahoiuinstinkti ja sündsustunde nappus, imestasin. Võibolla ei pidanuks imestama, sest eestikeelsetest võrguväljaannetes on kvaliteetset infot Egiptuses toimuva kohta tänaseni väga vähe — selle kaudu sündinust pilti ei saa. (See eest püstitab näituseks Postimehe sporditoimetus küsimuse, kas Lionel Messi suudaks ära hoida Egiptuse kodusõja.) Ja võib-olla ei tuleks imestada ka viletsa eestikeelse kajastuse üle, sest isegi ingliskeelne peavoolumeedia, mis sündmustele küll väärilist tähelepanu on osutanud, avaldab tihtipeale selget jama (praegu näiteks lasin silmad üle Washington Posti värskest artiklist, mis kajastas opositsiooni esindajate ja asepresidendi kohtumist puhtalt viimase spinnist lähtudes, teist osapoolt kuulamata).

Kui mina lõpuks märkasin Araabiamaades toimuvat, leidsin, et sündival on potentsiaali omandada maailmaajalooliselt Suure Prantsuse revolutsiooni mõõtu tähendus, olgu tagajärjed siis positiivsed või negatiivsed. Hetkel kaldub arvamus küll sinnapoole, et kiiret murrangut ei ole sündimas: Egiptuse võimud tegutsevad kompromissi pakkudes pahas usus ja Lääne vägevad pakuvad neile passiivset tuge eelistades demokraatiakatsetustele näilist stabiilsust Lähis-Idas (st võimu kindlustamist luurepealik Omar Suleimanile ja Egiptuse armeele). Mu isikliku arvamuse kohaselt kaotab Obama sündmuste käigus vähemalt Lääne-Euroopa avaliku arvamuse senise poolehoiu — hoolimata kõikvõimalikest geopoliitilistest kaalutlustest on raske tunda konfliktis sümpaatiat Egiptuse brutaalsete võimude vastu ja mitte kaasa tunda Mubaraki võimu vastu astunutele.

Lubatud lingid minu tagasihoidlikul twitterikontol talletamise järjekorras:

• Egiptuse riik saatis rahutuste puhkedes korda midagi ennenägematut ja lülitas Interneti riigis välja. James Cowie “Egypt Leaves the Internet“.
• Konservatiivne Stratfor ei süüdistanudki kõiges Muslimi Vennaskonda ja märkis ära sõjaväe juhtiva rolli poliitilise protsessi suunamisel, vastuolud politseiga, võimalikud vastalised nooremate ohvitseride seas: http://shar.es/3H5Fd
• “Hästiinformeeritud autor” rahutused vallandanud sündmustest ja propagandast; režiimi poolt paanikas tehtud vigadest; populaarsest armeest, mis tänavaile saadetuna ei saanud rahvast tulistada; politsei tänavailt kutsumisega loodud julgeolekuvaakumist; tänavakaitse komiteedest; võimu andmisest armeejuhtide kätesse; Gamal Mubaraki ambitsioonidest ja armee vastumeelsusest tema vastu; Nazifi valitsuse neoliberaalsest majanduspoliitikast sotsialistliku retoorika maski taga; opositsiooni väljasurumisest 2010. aastal valitud parlamendist;: The Story of the Egyptian Revolution. Hinnang: kontroll on protestinud “laste” käest juba läinud armee kätte, neoliberaalsel majanduspoliitikal on lõpp, pikema perspektiivi probleemid aga ei kao kuhugi ja egiptlasi on nüüd juba raske vaikima sundida. ElBaradei on eikeegi, opositsiooniparteid tähtsusetud, Muslimi Vennaskond siiski mitte.
• Ühendriikide poolt Egiptusesse saadetud erisaadik Frank Wisner, kes pärast viidatud blogikande avaldamist koha peal Obama avalikust liiniga vastuollu minnes Mubaraki võimulejäämist soovis, on Egiptuse armee ja selle juhtide ärihuvide palgaline lobbist: http://arb.st/gSN7yJ
• Ajalehes The Atlantic leiti, et Obama poolt (justkui) hüljatud Mubaraki ohtlikuimaks vaenlaseks on saanud USA, ja võimule jäädes võiks tast saada ohtlik paaria: “What if Mubarak Holds On?“
• Raske mõista neid, kes Tahriri väljakul protestijaid radikaalseiks islamistideks peavad. Järgnev videolõik näiteks näeb välja pigem kui läänelik muusikaüritus: http://www.youtube.com/watch?v=ahCwBBndlVY.”MISASJA?” hüüatasid ka mõned twitteris säutsujad, lugedes et meeleavaldajad laulavad äsja verise piiramise üle elanud väljakul Dalidat (ilmselt seesama Helwa ya balady).
• Egiptuse põhisedust saab väidetavasti muuta üksnes siis kui valitud president on ametis. Kui Mubarak enne põhiseadusparandusi lahkub, valitakse asendaja kehtiva konstitutsiooni demokraatiat kitsendava protseduuri alusel.
• Issandr El Amrani “Why Tunis, Why Cairo“. Muuhulgas tutvustatakse väidet, et rahutuste summutamisel läbikukkunud siseminister, kuulnud et ohjad antakse armee kätte, kutsus politsei tänavailt ja andis korralduse saata baltagiya rüüstama ja vägivallatsema. (Vaata ka Battle of Qasr al-Nil Bridge).
• Lühinupp Siinai beduiinide ja Egiptuse riigi suhetest http://on.wsj.com/gveUP8 (ilmus pärast gaasijuhtme plahvatust, mida mõned väljaanded kiirustasid terroriaktiks tembeldama).
• Why Mubarak is Out. Mu meelest väga hea ülevaade keerukatest jõujoontest ja mõjuvõimsatest huvigruppidest Egiptuse poliitikas ja majanduselus. Paul Amari veendumuse kohaselt kaotas Mubarak võimu 28. jaanuaril, mil sõjavägi lasi tema partei peakorteril maha põleda. Mubarakist sai fantoomvõim. Suutmata hetkel pikka artiklit refereerida, nopiksin äramärgitud isikutest eraldi välja härra miljardär Naguib Sawirise, kes juba 31. jaanuaril suvatses end kuulutada demokraadiks ja noorte revolutsionääride poolehoidjaks. Sawiris on kopti kristlane, kellele kuulub paljudesse vähedemokraatlikesse riikidesse (sh Põhja-Korea) ulatuv telekommunikatsiooniimpeerium Orascom (mis vist on müümisel Mihhail Fridmani kontrollitud ettevõtetele). Sawiris suutis paar päeva enne Tuneesia revolutsiooni müüa oma sealse ettevõtte nüüdseks kukutatud presidendi perele. Pühapäevaks oli mees arvatud Egiptuse asepresident Suleimaniga läbirääkimisi pidava opositsionääride rühma koosseisu ja kiitles, et võimud lubasid talle, et vabastavad rahutuste käigus arreteeritud Google’i turundusjuhi Wael Ghonemi (W.G. süüks panevad võimud rahutuste vallandumises tähtsat rolli mänginud Facebooki grupi ElShaheeed/كلنا خالد سعي  loomist). The Sunday Morning Herald kirjutab: Sawiris’s general counsel at Orascom is the nephew of the man Mubarak appointed this week to succeed him, Egypt’s new Vice-President, Omar Suleiman.
• Muide, ka järgmine video olla mänginud olulist rolli protestijate üleskütmisel: http://www.youtube.com/watch?v=SgjIgMdsEuk
• Praeguseks lõpetan lingijoru Al Jazeera saatelõiguga, kus külalisteks Muslimi Vennaskonna rajaja lapselaps ning Slavoj Žižek, just viimasel on paar kuulamistväärivat mõtet universaalsetest väärtustest ja Tommyst ning Jerryst:  http://t.co/8SLKAAb

Praeguseks lõpetan, eeldatavasti ei avane võimalust alanud nädalal sündmusi intensiivselt jälgida.

Savisaare vikihüpe

Kui suur uudispauk Savisaare rahalugu avalikkuse arvates on? Ehk järgmine avalikust allikast pärinev pilt aitab asja hinnata. Tegemist on eestikeelse vikipeedia artikli “Edgar Savisaar” detsembrikuu külastusstatistikaga (allikas: http://stats.grok.se/et/201012/Edgar_Savisaar):

Võrdluseks:

• kui märgatav tegelinski on Edgar rahvusvahelises plaanis? Ingliskeelse wikipedia detsembrikuu statistika: http://stats.grok.se/en/201012/Edgar_Savisaar
• aga venekeelses inforuumis? (vaata siia)
• kui tähelepanuväärne on Savisaare pahandus võrreldes Jänese jamadega? Novembri statistika: http://stats.grok.se/et/201011/Laine_J%C3%A4nes
• Aga Äripäeva rünnakuga Rahumäe vastu? Novembri statistika: http://stats.grok.se/et/201011/Jaanus%20Rahum%C3%A4gi

Sarvik-taadil jõulud rikutud

“Toomapäev on oluline kurjade jõudude peletamise, valgusele ja päikesele uue jõu kindlustamise poolest.”

Ütleb esimene guugeldus. Tänavu juhtus siis nii, et kambri küürijate käppa jäi sel tähtsal päeval Vana Edgar Ise. Püüti kurivaim poliitilisest ruumist pesuveega heita. Aga ei, ütles Kadri Must Simson ja sõrmed kõrvadesse torkas: teoreem ei ole tõestatud. Tema igatahes kummardab onu Edgarit edasi. Nii on lood siin pool sood ja minagi arvan, et Edgari poliitiline lips pole veel läbi ühti, hingitseb vaikselt edasi nagu Rolandas Paksas. Ja kes teine suudakski praegu ära siduda venekeelse valija? Savisarizatzija sai siiski selge tagasilöögi.

Igasugu muul elemendil, nuta või naera, on KE arvelt jälle reaalne võimalus parlamenti pugeda. Ja see, et nad suure vehklemise taustal hästi pildile ei mahu, tuleb neile ses ürituseks ainult kasuks, sest igasugune ilu on nad maha jätnud.

Surkov Surkovist

Eelmises postituses viidatud intervjuu puhul torkas silma selline pisiasi: Surkovile paistab olevat kangesti hinge läinud film “Moskva pisaraid ei usu”. Filmis saab neljakümnene üksikemast vabrikudirektor, kelle lapse isa enne lapse sündi üksinda jättis, õnnelikuks kaukaaslasest mehhaanikut kohates. Vladislav Jurjevitš Surkovi sünninimi on Aslambek Dudajev, tema tšetšeenist isa Andarbek jättis pere maha kui poiss oli umbes viie aastane.

Seda on igatahes huvitav meeles pidada lugedes, mida Surkovil samas intervjuus võõrtööliste, kaukaaslaste, ja onu Hassanite kohta öelda on. Või lugedes, et vene blogosfäär olla tuvastanud kaukaaslaste ja muude võõraste vastaste meeleolude õhutajate seas Surkovi koordineeritud našiste. Kelle isikud samamoodi põnevad…

Surkov internetist

Võrk on alati tähendanud kammitsaid. Küsi kalalt ja kärbselt.

Ajalehele Izvestija antud intervjuus (http://www.izvestia.ru/politic/article3149592/) muuhulgas sellised huvitavad mõtted:

Возможно, по законам диалектики, нашу свободу когда-нибудь придется защищать и от интернета. Слова “сеть” и “паутина”, замечу, всегда использовались для обозначения плена, несвободы. О свободе в сети и паутине нужно спросить у рыб и мух. Как ни странно, развитие индивидуальных средств информации приводит к новой коллективизации. Поисковые системы и социальные сети становятся тончайшими и мощнейшими инструментами манипуляции. Государства в силу своей инертности медленно осваивают их, но когда освоят, случится много интересного. А пока все свободны. Все – в Сеть. Но ставить знак равенства между интернет-голосованием и мнением всего народа не спешите.

USA diplomaatide salaarmastusest Wikileaksi vastu

kõneleb Steve LeVine: Why diplomats secretly love Wikileaks

See, et mõni neist “ei suuda ära oodata”, millal tema kirjutet raportid avaldatakse on minu jaoks inimlikult märksa arusaadavam kui see, kuis ameerika poliitikud ja ajakirjanikud(!) kutsuvad üles Julian Assange’i mõrvama. Kas seni avaldatud materjalides on midagi maailmarahu kõigutavat või Ühendriike tõsiselt ohustavat? (Nojah, väidetavasti ei juleta ameerika diplomaatidega enam avameelselt rääkida.)

Jaht Wikileaksi serveritele on toonud kaasa selle, et peegelsaite tekib nagu seeni pärast vihma, hetkel olla neid 208.

Miks kolis Nazarbajev pealinna Astanasse (väike vikileke)

Mulle on uudiseks, õigupoolest pole sellele kunagi mõelnudki: Nursultan Nazarbajev otsustas Kasahstani pealinna Almatõst Astanasse viia, soovides vältida Venemaa nõudeid “ajaloolisele Vene alale” ehk põhjapoolsele kolmandikule Kasahstanist. Vähemalt väidab nõnda wikileaksi levitatud dokument 09ASTANA95, millele ma linki siinkohal ei lisa, sest maailmasõda Julian Assange vastu sulgeb hetkel kasutusel oleva aadressi ilmselt peagi.

Pilk kaardile teeb dokumendi väite igatahes usutavaks: Almatõ asub hiiglariigi lõunapiiril, Fergana orus, ligi tuhande kilomeetri kaugusel Astanast. Arukas mees see Nazarbajev.

Kavatsusest Astanast uus pealinn teha anti märku 1995. aastal, ametlikult sai ta pealinnaks 1997. aastal.