võitja jätab kõik*

Härra Sibulal on täna meel hää, Europarlamendi valijate protsent on 2004. aastaga võrreldes üle pooleteise korra kõrgem. Võit missugune. Olevat üks hüva asi kui palju rahvast valimas käib. Eks see vist valimiste ja võimu legitiimsust ja seeläbi riiklist staabilsust kosutabki, teiselt poolt tuleb aga tunnistada, et tänavuste valimiste osalusprotsent kerkis omajagu konflikti najal. Üks tõttas häält andma Keskerakonna, teine Ansipi valitsuse, kolmas kõigi (erakondade) vastu. Ehk pingeid ja mitte rasvast rahulolu peab olema ühiskonnas, et üks tubli osalusprotsent saavutada.

Suurimad teened kõrges valimisaktiivsuses on ehk isand Edgaril, kes teada andnud ka seda, et tema (just tema ja mitte keskerakonna) poolt hääletavad nii pooldajad kui vastased. Tõsilugu, on neid, kes pole taibanud, et ei lähe Edgar Euroopasse ühti ning kindlasti on Europarlamendi valimisi võimalik käsitella kui Ateena demokraatia traditsioonide elustamist, killukohtu sisseseadmist Eesti Vabariigis. Kui sulle ei meeldi Igor Gräzin, saada ta Brüsselisse. Nagu pani tähele ka Andrus Kivirähk, on suletud nimekirjade puhul potentsiaalselt tegemist teretulnud abivahendiga erakonnasiseste sõlmede läbiraiumiseks. “Ääretult humaanne viis inimestest vabanemiseks, kui
võrrelda näiteks kombega kassipoegi uputada.” IRL saadaks jalust aatemehe, rohelised polariseeriva ninamehe, Edgar oma naise. Sotside plaan oli saata pensionile oma rahandusminister. Ei ole meite maal ju lordidekoda võtta.

Ja muidugi, kus häda kõige suurem, seal kampaaniapättust kõige rohkem.

Mõned tuttavad härrad, vanamoodsad või idealistid ilmselgelt, leidsid et valimiste eel on tarvis tõsiselt tegeleda erakonna programmiga — välja töötada, parandada, kinnitada, kuulutada. Ei hakanud mina neile ütlema, kuivõrd tulutu on see tegevus kampaania seisukohast tänases maailmas. Edu ei saavuta mitte see, kes oma seisukohad selgesti välja hõikab, pigem see, kes hoidub nende jutuksvõtmisest või harrastab mingit sorti “konstruktiivset mitmetähenduslikkust“.

Postimees hõikab väidetavaid valimistulemusi, Tarandipoeg ongi sotsid europarlamendist välja söönud. Mis siis ikka parata, ehk läheb sotsidel sügisel paremini. Näis kas Tarand muutub tõesti roheliseks.

Sellest kuidas ma kaheksa tunniga e-hääletatud ei saanud, siinkohal aga vaikin. Tänase seisuga on takistused murtud, paraku polnud see nõnda veel kolmapäeva õhtul.

Valimistulemuste lehte kusagilt ei paista, VVK koduleht pole suutnud tänapäevaste liiklusoludega kohaneda.

—–

* kuna esialgne üsna juhuslik pealkiri “võitja võtab kõikjal” tekitas soovimatuid assotsiatsioone, vahetasin ta välja. Uuematel andmetel pingutasid tarandlased 60000 häälega üle, aga sotsid saivad ikkagi kohakese.