Tšuktšimaa kirikutüli

17. juuli 2008

Vastaline piiskop Diomid olla täna kuulutanud, et viskas patriarh Aleksius II kirikust välja. (“Kolmekordne anateem ei tähenda, et selle endale kaela saanud vaimulikud on kohe Kirikust välja langend”, kommenteerib allpool Antonios.)

Diomid

Diomid

Juuli algul, umbes sellal kui Roman Abramovitšil lõpuks Tšukotka kubernerikohuseist vabaneda õnnestus, lähetati Tšuktšimaale peapiiskop Mark, kellele Vene Õigeusu Kiriku Püha Sinod oli andnud korralduse võtta oma hoole alla Anadõri ja Tšukotka piiskopkond. Senine peapiiskop Diomid oli Sinodil kopsu üle maksa ajanud.

Diomid sattus pahandustesse juba 2007. aasta veebruaris, kui pöördus kogu Vene Õigeusu Kiriku poole üleskutsega tunnistada, et nad on reetnud tõelise usu, süüdistades kirikut pea painutamises ilmaliku võimu ees.

Hiljem on Diomid on kutsunud Patriarhaati demokraatiat poliitilise süsteemina mitte tunnistama, pidama ainsaks Jumala poolt heaks kiidetud valitsusvormiks monarhiat, neednud abortide ja eutanaasia toetajaid, alkohoolikuid ja narkosõltlasi, sodomiite. Tšukotka preestrid jõudsid Moskvat süüdistada enese müümises juutidele, oikumenistidele ja globalistidele, nõuda Aleksius II-lt ameti mahapanemist, kuna too osalenuvat Pariisis oikumeenilisel jumalateenistusel.

Diomidi arvates, kõnelevad uudiskanalid, on kirikujuhid süüdi vaikses leppimises valitsuse inimestevastase poliitikaga, mis lammutab riiki. G8 olla massoonlik organisatsioon, mis loodud sillutamaks teed Antikristusele, moodsad passid ja mobiiltelefonid olevat saatanast. Kirik peaks ta meelest loobuma dialoogist võimude ja teiste konfessioonidega, ennast isoleerima…

Et selline mees paratamatult toetajaid leiab, leidsid našistid, et isamaa on hädaohus ja võtsid vaevaks pidada Moskvas Päästja Kristuse Katedraalis kakluse Diomidi pooldajatega. Našistid süüdistasid diomidiste kirikulõhe tekitamises, diomidistid leidsid, et našistid on juudad, kel vabamüürlik komme kanda lipsu ja peksid našiste ikooniga pähe (teatab Interfax).

Kirikuvõimud leidsid, et Diomid on sektantliku ideoloogia levitaja ja süüdi kirikulõhe provotseerimises, lasid ta ametist priiks ja andsid talle võimaluse juulikuu 18. päevani pattu kahetseda. Selle asemel asunud Diomid aga rännakule mööda Tšuktšimaad, kuulutades, et ei kavatse midagi kahetseda, ega oma ametikohustuste täitmisest loobuda ja protestis (enda sõnul) tagandamise kirikukohtus.

Kriitikud ütlevad, et kirik rikkus Diomidi Markiga asendades kaanoneid. Hullem veel, Diomidi toetavate kogudustega kirikute hõivamiseks kasutati miilitsat, ametnikud aga olevat hoiatanud Tšukotkal kodanikke, et kui need jätkavad piiskopi toetamist, tabavad neid probleemid tööpostil.

Huvitaval kombel kuulutasid Moskva Patriarhaadi esindaja Vsevolod Tšaplin mõni aeg pärast Diomidi vabastamist, et Piiskoppide Nõukogu on end otsustavalt distantseerinud kahest äärmuslikust ideoloogiast: Diomidi omast ja, oh imet, “konfessioonide segamisest” ehk teooriast, mis võrdsustab kõik kristlikud konfessioonid ühe puu harudena. Õigeusu kiriku osalemisel palvustel, mis lörtsivad kokku õigeusu, katoliikluse ja protestantismi traditsioone, olla igaveseks kriips peal, kuigi minevikus, kui läänekristlased õigeusklike tõelisele usule lähemal olid, olnud sellised ettevõtmised õigustatud…

Juuli algul rändas Venemaa president Kaspia riikides, ikka gaasi ja nafta pärast. Bakuussegi põikasid Medvedjev, Miller ja Alekperov. Rääkisid nad seal mis nad rääkisid, aga mõistaandmised lubasid aseritel mõista, nagu pakuks Venemaa präänikuna Karabahhiat. Aserbaidžaani uudisteagentuur kuulutas, et Venemaa ja Aserbaidžaan toetavad Karabahhi konflikti lahendamist territoriaalse terviklikkuse alusel ja peavad rahvusvaheliselt tunnustatud piiride vägivaldset muutmist lubamatuks. Rõhutavad kiire lahenduse vajadust … rahvusvahelisest õigusest, suveräänsusest, riigipiiride puutumatusest lugu pidades. Põgenike repatrieerimisestki kõneldud, sõprust deklareeriti, Aserbaidžaan
kuulutati olevat Venemaa strateegiline partner. No ja militaarkoostöö mingil moel olla plaanis.

Aleksei Miller tegi teatavaks, et Gazprom hakkab aseritega kõnelema Aserbaidžaanilt gaasi ostmise teemal. Gazprom ihaleb Shah Denizi gaasi. Kas ta saab on iseküsimus.

Bakuu, kõnelevat asjatundjad, eelistavat Nabuccot. Too on paraku tasuvusuuringute faasis ja kuni ka Türkmenistan pole kindel Kaspia gaasijuhtme varustaja, tuleb venelastega vähemalt rääkida.

Siiski ärkas Aserbaidžaanis Medvedjevi visiidi järel hääli, kes kuulutasid, et jah muidugi, Venemaa tuleb Karabahhi küsimuses gaasiga enda poole võita, sest ega Euroopa ja Ameerika pole 16 aasta jooksul Karabahhi küsimusele soodsa lahenduse leidmiseks midagi ette võtnud.

Pigem tuleb vihjet präänikule siiski mõista osutusena piitsale — teadku Alijev, kust pigistama hakkab, kui aserid seegi kord Läänt eelistavad.

***

Aga mina lugesin pika blogimispausi ajal lõpuni Steve LeVine raamatu, täispealkirjaga “The Oil and the Glory: The Pursuit of Empire and Fortune on the Caspian Sea”. Soovitan noile, kel Kaspia kandi ja sealse naftanduse lugu igav ei tundu. Võibolla kirjutan loetust pisut edaspidi.