Tadžikistanis algas 6. jaanuaril Roguni hüdroelektrijaama aktsiate müük. Maailma vaeseimate riikide sekka kuuluv Tadžikistan soovib oma elektrinälja rahuldamiseks ehitada järgmist maailma kõrgeimat (335 m) tammi. Mõned tadžikid kurdavad, et tammiehituseks nõutakse neilt raha sundi rakendades.

Alles hiljuti saadi 98% riigis toodetud elektrienergiast teisest hüdrojaamast — aastatel 1961 kuni 1980 ehitatud 300 meetri kõrgune Nureki tamm on tänini maailma kõrgeim. Juba paari aasta eest räägiti, et tammi taha üle 100 meetri muda on kerkinud. Täienduseks Nurekile avati Vahši jõel möödunud aastal ka teine elektrijaam (Sangtuda-1), mis täna peaks andma umbes 12% riigis toodetud elektrist.

Tadžikistani hüdroenergeetiline potentsiaal on tohutu, kuid tadžikkide kavatsustest ei ole vaimustuses allavoolu paiknevad riigid, eriti Usbekistan. Usbekistan soovib raisata Amudarja vett monokultuurina kasvatatavale puuvillale ja kivinenud juhtkond ei võta kuulda asjatundjaid, kes tõotavad suuremat tulu  mitmekesisemate ja vähemnõudlikumale põllukultuuride viljelemisest. Usbekistan soovib vett kasutada soojal aastaajal, Tadžikistan vajab hüdroenergiat suuremas koguses talveperioodil ning varub soojemal ajal vett tammide taha.

Suur Amudarja, mis mitte sugugi ammu Araali merd toitis, hajub tänapäeval kõrbesse. Vahš on selle üks lisajõgedest, tänasel päeval suutvat Tadžiki riik pidurdada kuni kolmandikku suvisesest vetevoost selles jões. Allavoolu jääjatel on põhjust hirmu tunda ka selle üle, mis juhtub, kui mõni kõrgetest tehislikest või looduslikest veetõketest kunagi purunema peaks.

Tänast Tadžikistani pureb üks häda teise otsa, tänavu näiteks on riiki juba jõudnud tabada tugevapoolne maavärin. Keskmine kuusissetulek riigis jääb 750 krooni ringi, oluliseks tuluallikaks olid Venemaale (ja Kasahstani) võõrtööliseks siirdunud. Majanduskriisi tingimustes on nende rahasaadetised kokku kuivanud.

Valitsus, suutmata leida küllaldaselt vahendeid suurprojekti lõpuleviimiseks, on varem elannikke üles kutsunud elektrijaama valmimise nimel annetusi tegema. Kui nüüd võeti kõneks aktsiate müük, kuulutas president, millise summa eest iga pere ja ettevõte aktsiaid omandama peaks. Kõige vaesematelt midagi ei loodeta, kuid ülejäänutelt, ligi miljonilt perelt, tahab valitsus kasseerida enam kui 16000 krooni igalt. See aga võrdub seal maal ligi kahe keskmise aastasissetulekuga. Tammi valmimiseks olevat vaja koguda vähemalt 600 miljonit dollarit, jaama käivitamiseks veelgi enam.

Nii kutsubki riiklik propaganda tadžikke lisaks aktsiate omandamisele rahvusliku suurprojekti heaks endiselt ka annetusi tegema. Televisioonis astuvat üles inimesed, kes oma tillukesest sissetulekust panuseid annavad. Välisajakirjandus aga raporteerib palgatöölistest, kes kurdavad, et nende teenistusest on ette hoiatamata projekti heaks (kuni 50%-ni ulatuvaid) mahaarvamisi tehtud ja kõrgematest ametnikest, kes omavahel võistlevad selles, millise summa alluvatest välja suudavad pigistada.

“Meie kollektiiv ostis Roguni HEJ aktsiaid kogusummas 600 dollari eest,” kiitleb näiteks ferghana.ru veergudel näiteks ühe erakooli direktori asetäitja.

6. jaanuaril seisnud inimesed hoiupangakontorites aktsiate ostmiseks sabas, valitsenud pidulik õhkkond, esinenud kohalikud estraaditähed jne. Töötas 580 aktsiamüügi punkti.

Roguni tammi kavandamisega alustati juba 1976. aastal. 1993. aastal olnud tamm 40 meetrit kõrgune, kuid tulvad purustasid suure osa sellest. Üheksakümnendatel aset leidnud viie-aastase kodusõja vältel töödega loomulikult edasi ei liigutud. Veel viie aasta eest oli tõsine huviline elektrijaama ehitamises kaasa lööma Vene alumiiniumitootja Rusal, kel kerkisid eriarvamused Tadžikistani valitsusega — muuhulgas leidsid venelased näiteks, et maavärinaohu tõttu ei tohiks tammi kõrgus ületada 280 meetrit.

Tõsised elektrimured tabavad Tadžikistani ilmselt jälle ka sel talvel. Kasahstan ja Usbekistan olid juba varem väljendanud kavatsust  lammutada Nõukogude ajal ehitatud ühine elektrisüsteemi Tadžikistani ja Kõrgõsztaniga, kes tarbivat täna rohkem elektrienergiat kui neile on ette nähtud. Türkmenistan lahkus ühisest süsteemist juba varem.

Detsembris tegi Usbekistan lubatu teoks. Tadžikistanile on see probleemiks muuseas seetõttu, et riigi lõunaosas paiknevad elektrijaamad varustavad tööstusettevõteid põhjaosas endiselt Usbeki territooriumi kaudu. Ka langeb ära võimalus osta elektrienergiat sisse Türkmenistanist, kust see saabus samuti Usbekistani kaudu. (Kas Tadžikistan Türkmenistanile maksa jaksanuks on ise küsimus). Usbekistan ise kannab ka kahju, kuna kasutas Tadžiki hüdrojaamade abi kõikumiste kompenseerimiseks. Samas teadsid usbekid, et Tadžikistan juba tegeles jõudumööda omaenese ülekandeliinide väljaehitamisega.

* * *

Lõpetuseks üks link kah — lisaks energia- ja veemuredele ähvardab Kesk-Aasia riike  mõnede arvamuste kohaselt kaasa haarata Afganistani sõda, erinevalt varasematest aastatest kasutati nende võrdlemisi karmi käega juhitud riikide territooriume 2009. aastal liitlasvägede varustamiseks.

Pervõi Kavkazkii tegutseb esialgu küll kõigest veebis: http://www.1k-tv.com/

Otseetrit ja muid ülamenüü linke mul esialgu küll avada ei õnnestunud.

Kirjutab kanalist civil.ge.