Täna 20 aastat tagasi tapsid Nõukogude väed Tbilisis labidatega 20 meeleavaldajat. Gruusias tähistatakse 9. aprilli selle sündmuse mälestuseks Rahvusliku ühtsuse päevana.

Tänavu kavatseb Gruusia opositsioon, õigemini 12 partei koalitsioon, sel päeval alustada massimeeleavaldusi Mihheil Saakašvili võimult tõrjumiseks. Ilmselt ei soovi Saakašvili nimetatud sündmuse aastapäeval meeleavaldajate vastu jõudu kasutada. Opositsioon on aga lubanud tänavaproteste jätkata niikaua kuni Saakašvili on presidenditooli vabastanud.

Sellele, et asi mäsuta ei lõppe, kipuvad mu meelest osutama mõningad märtsikuised sündmused, mida silm riivata jõudis. Muuhulgas vahistati Saakašvilile mitte väga ammu selja keeranud endise parlamendispiikri Burdžanadze (väidetavaid) erakonna- ja võitluskaaslasi, keda seostati näiteks relvade hankimise katsetega. Väidetavaks tõestusmaterjaliks olevaid videolinte, nagu juba kombeks, demonstreeris prokuratuur aega viitmata riigitelevisioonis. Burdžanadze parteiga püüti aga seostada ka ühe protestiaktsiooni (Gia Gatšetšiladze kontserdi?) järel õhku lennanud politseiautot (käsigranaat). Ärevust loovad teated Adžaarias asuvast sõjamoona laost kaduma läinud relvastusest, tulistamistest (ja küllap paljust muustki). 8. aprilli õhtul oli Tbilisis tõsiseid probleeme internetiühendusega.

Kui valitsusel on võimalik televisiooni rakendada enese huvides kogu Gruusia avaliku arvamuse suunamiseks, siis Tbilisi elanike mõjutamiseks on oma relv taas opositsioonilgi. Meeleavalduse eelõhtul on opositsioonilise telekanali reality-showst “Kong number viis” kirjutada võtnud ka New York Times (“Sakani no. 5”, tõlge võiks vist olla ka “lahter number viis”, sest nime algupäraks olevat Saakašvili partei kurikuulus järjekorranumber valimissedelil). Ülalnimetatud Gia Gatšetšiladze — presidendikandidaadi vend –, olevat 20. jaanuarist alates oma “kongist” lahkunud vaid selleks et anda (ülalnimetatud) kontsert Tbilisis. Muu aja veedab ta telekaamerate ees, monolooge pidades, opositsioonitegelastega (teiste seas käis saates ka Burdžanadze) vesteldes ja Saakašvilit kirudes.

Pooleteise aasta eest vallutas ja sulges Saakašvili mäletatavasti rahutusi maha surudes närvidele käinud opositsioonilise telekanali Imedi ja sai selle eest Läänelt võtta. Nüüd samamoodi käituda on juba hoopis tülikam, kaoks viimnegi maineraas. Pealegi on valitsus seni vastalise telekanali eetrispidamist alla kriipsutanud kui tõendit vaba meedia olemasolust.

Youtubest leidsin ühe saatelõigu, kus Gia Gatšetšiladze kongikülaliste seas üks (sellele blogile) juba tuttav nägu — kunagine Saakašvili valitsuse minister Haindrava. Jutt muidugi on Gruusia keeles:

Putin ja hülged

5. aprill 2009

Tulin vaatama, kas mu blogi alles, panen siia selle sündmuse puhul kirja ka ühe positiivsepoolse uudise Venemaa Föderatsioonist. Nimelt otsustas Vladimir Vladimirovitš end inimlikuna näidata ja kuulutas umbes kuu aega tagasi valitsuskabineti istungil, et võigas jaht mõnenädalastele grööni hülge poegadele tulnuks juba ammu keelustada. Loodusvarade ministeerium andiski märtsi keskel teada, et nüüdsest ei tohi vähem kui aastavanuseid grööni hülgeid Venemaal enam maha nottida. Ministeerium tegi komplimendi hülgepoegade kaitseks välja astunud kodanikeühendustele (mis on keelu nimel võidelnud 15 aastat).

Grööni hülge poegi hinnatakse nendelt saadava kallihinnalise karusnaha pärast, nende surmamiseks või uimastamiseks kasutatakse kaikaid, et nahka mitte rikkuda. Juhtuvat et uimaseks löödud hülgepoeg nülitakse elusalt.

English Russia on avaldanud pilte hülgepoegade “kontsentratsioonilaagritest” Arhangelski oblastis. Mõne koleda pildi Kanada hülgejahist tõi ära hülgejahist kirjutanud Russia Blog.

Grööni hülge poegade küttimine (va. päris pisikesed alles valget karva kandvad pojad) on jätkuvalt lubatud Kanadas ja Norras. Euroopa Liit on astunud samme hülgenahkade impordi keelustamiseks (kuuldavasti veetakse grööni hülge nahkasid juba praegu aeg-ajalt saarmanahkade pähe). Kanada nõuab, et Euroopa teeks humaanselt (s.t. Kanadas) tapetud hüljestele erandi ja ähvardab vastasel korral “tegutseda” (kaevata WTO-le). Euroopa plaanide pärast on mures inuiti hülgekütid.

Riigiduuma kiitis hülgepoegade küttimist keelava seaduseelnõu tegelikult heaks juba kümmekond aastat tagasi, kuid tollal pidas Putin vajalikuks seaduse vetostada.

Valge mere äärsed hülgekütid (pomoorid) keelust vaimustatud ei olnud, aga valitsus tõotas neid lähematel aastatel rahaliselt toetada.

Halvaks uudiseks Venemaa hüljestele on see, et globaalse soojenemise tingimustes Valge mere jääkate aina kahaneb. Tänavugi hukkunud tuhandeid hülgepoegi laevade poolt lõhutud jäält enneaegselt merevette sattudes. Keskkonnaorganisatsioonide järgmine nõudmine on laevaliikluse piiramine.