Tadžikistani majandus- ning energiakriis, ränk hinnatõus ja hoogu võttev näljahäda on hoogu andmas ka poliitilisele kriisile.

Siin blogis olen juttu teinud Tadžikistani tabanud ränkadest talvekahjudest, külmunud hüdroelektrijaamast, kinnikeeratud gaasikraanidest, Kasahstani nisuekspordikeelust, Maailmapanga tagasinõutud laenust.

Umbes miljon tadžikki, enamasti mehed, on teenistust otsides siirdunud Venemaale ja Kasahstani. Nende koju saadetud säästud moodustavat 50% Tadžikistani SKT-st.

Hiljuti eraldas ÜRO summakese veel ühe Tadžikistani tänavu ähvardava nuhtluse — rändtirtsudega võitlemiseks. Põllumajandusministeeriumi andmetel on putukad juba rüüstanudki üle 100 000 hektari külvipinnast. Tadžikistan on küll agraarmaa, kuid toiduainete netoimportija. Rahakott on kõhn ja toiduhinnad rekordtasemel. Paljud on hädas juba asunud seemnevilja nahka panema.

Energiakriisis sipleva riigi ninad palusid aprilli lõpus kodanikke (kellest enamik teenivat alla kahe dollari päevas) annetada üks kuupalk Roguni tammi valmimise heaks. Projekti poolemiljardidollarilise maksumuse juures oleks elanike kogutav rahake siiski vaid piisk meres. Roguni tammi ehitusel pidi esialgu olulist rolli mängima Vene alumiiniumitootja RusAl, kuid erimeelsused ajasid selle plaani lõhki. Lootusekiireks on Kasahstan, mis lubas Tadžiki investeerimisfondi paigutada 100 miljonit dollarit.

Aga poliitilistes tõmblustest.

Mai alguses tabas skandaal president Rahmoni peret — väidetavasti tulistas presidendipoeg Rustam presidendi mõjukat naisevenda Hassan Sadullajevit, kes mõningatel andmetel Saksamaa arstide hoole alla toimetatuna 8. mail kooles. Ametlikud allikad teatavad, et tegemist on haleda kuulujutuga, kuid Sadullajevit, kes traditsiooniliselt saatis presidenti välisvisiitidel, pole maikuus avalikkusel näha õnnestunud. Presidendi puudumine 9. mai tseremooniatelt andis juttudele hoogu juurde. Väidetava tapmise motiivina nimetatakse peresisest võitlust võimu ja vara pärast.

Sel nädalal kirjutavad uudisteallikad, et Tadžikistan olla saavutanud hiilgava võidu narkovõitluses. Kulobis vahistati pärast tõsist lahingut soomustehnika toetusel mõned Langarijevite klanni liikmed, paar Afganistani kodanikku ja Nurmahmad Safarov, tähtsa sõjamehe poeg. Arreteeritutelt leitud 100 kilo heroiini ning tohutu hulk relvi. Häda selles, et Langarijevid ja Safarovi isa olid Tadžikistani kodusõjas president Rahmoni tublid kaasvõitlejad, tänaseni mõjukad tegelased, mistõttu ferghana.ru käsitleb intsidenti pigem klannidevahelise võimuvõitluse seigana. Seda enam, et üks Langarijevi-vendadest olla praegugi kaitseministeeriumis tähtis nina.

fergana.ru kirjatüki sõnum on, et president ei kontrolli olukorda Tadžikistanis. Langarijevite juhtum olnud märk nakkusest, mille levikule aitas kaasa Mägi-Badahšani organiseeritud kuritegevusega võitlemise osakonna pealik Ahmadov, omal ajal kodusõjas Rahmoni vastu võidelnud mees, kes veebruarikuus teda arreteerima saadetud polkovnik Zahartšenko lihtsalt maha lasi (neli Zahartšenko kolleegi pääsesid haavadega). Ahmadov täidab oma ametiülesandeid tänase päevani.

Möödunud aastal, kui Mägi-Badahšanis arreteeriti piirivalvesalga ülem major Tšoršanbijev, võtnud tema poolehoidjad pantvangi riikliku julgeolekuteenistuse kohaliku juhi, mispeale major vabastati.

Eelmise aasta novembris purustas pomm Tadžikistani Rahvuskaardi juhi, kindralmajor Rahmonalijevi auto. Rahvuskaart olla sisuliselt president Rahmoni ihukaitsevägi, Rahmonalijevit on aga peetud võimupretendendiks, nagu ka Sadullajevit. eurasianet lisas nimekirja veel Dušanbe linnapea Ubaidullojevi, presidendi abi Miralijevi, presidendi sugulase Nuriddin Rahmonovi, kel personalipoliitikas kõva sõna ütelda…

*

Niisugused märkmed Tadžikistani uudistest kiirel ajal, töö allikatega pole sugugi põhjalik.