Kaspia kaspialastele

21. oktoober 2007

16. oktoobril Teheranis toimunud Kaspia-äärsete riikide kohtumisest.

Kui pidada kohtumise eesmärgiks piiride tõmbamist Kaspial, siis ses osas edusamme ei olnud. Iraan tahab Kaspia mere kuulutada järveks, mis annaks piiririikidele võrdse õiguse loodusrikkusi ekspluateerida, teised eelistavad seda mereks pidada ja jagada rannajoone pikkuse alusel. Kohtumisel deklareeriti vaid, et muil riikidel pole asja Kaspia loodusvaradega ja laevad sõitku kohtunute lippude all.

Aga märgilise tähendusega deklaratsioone esitati: kohtumisel osalenud riigid ei luba kolmandatel riikidel kasutada oma territooriumeid sõjalisteks operatsioonideks kohtumisel osalenud riikide vastu (Loe: Ühendriigid ei saa kasutada Aserbaidžaani Iraani ründamiseks, ehk on pahastiajastatud demokraatide teemapüstitusel Armeenia genotsiidist asjaga ka pisut pistmist). Riigid kinnitavad kõigi tuumarelva leviku tõkestamise lepinguga ühinenud riikide võõrandamatut õigust arendada rahumeelset tuumatehnoloogiat. Putin lubas jätkuvat abi Iraani oma arendamisel. Ahmadinejad õitses. Bush kuulutas, et kes tahab vältida Kolmandat maailmasõda, peaks olema huvitatud sellest, et Iraan ei saaks teadmisi, mis aitaks valmistada tuumarelva.

Kaubandus ja transport olid ka kõne all ja vist tehti edusamme. Venemaa näeks kõiki asjaosalisi hea meelega OPECi-laadses gaasikartellis. Samuti väljendas Putin soovi kaitseallianssi  loomiseks (Teheranis!), erilist entusiasmi partnereis sellega esile kutsumata.

Probleemid jäävad: Kaspia-alustele gaasi- ja naftajuhetele paneb Venemaa jala ette. Putin kõneles keskkonnamuredest ja leidis, et säärased projektid ei peaks olema üksnes nende otsustada, kelle territooriumit juhtmed läbivad. Kogu flirdi juures Iraaniga Venemaa tegelikult ei taha, et Iraanist saaks tuumariik ja on huvitatud sellest, et Iraan jääks paariariikide kirja, juba gaasikaubanuslikel motiividel.

Samal ajal on Kesk-Aasia riikides kõrgustesse kerkimas toiduainete hinnad, valitsuste katsed hindu külmutada teevad asja hullemaks. Võib eeldada poliitiliselt rahutut aega.

Lõpetuseks link, kust võib leida ingliskeelse tõlke Ahmadinejadi ja Putini ühisdeklaratsioonist, muuhulgas kinnitavad osapooled “valmisolekut laiendada koostööd eesmärgiga ehitada üles õiglasem ja demokraatlikum maailmakord”, koostööd võitluses terrorismiga, toetust Iraagi territoriaalsele terviklikkusele ja teevad muid ilusaid sõnu.