Poola-Leedu tuumatüli

Nõnda siis on kuulda, et Poola majandusminister pressib Leedult kolmandiku suurust osalust tuumajaamas. Ja ähvardab, et Poola-Leedu energialink võib edasi lükkuda. Leedu peaminister ja president tühistasid seepeale planeeritud kohtumised selle härraga, aga konservatiivide juht Kubilius arvas, et Leedu on liiga jäik olnud ja poolakate nõudmistel on alust: energialink tähendaks suuri rekonstrueerimistöid Poola sisevõrgus ja tarvis teada, palju uusi liine pidi elektrit voolama hakkab. Leedu Energiainstituudi juht avaldas arvamust, et poolakad otsivad lihtsalt ettekäänet projektist väljumiseks, aga saab nendeta ka hakkama. Leedu peab keskenduma ühendusele Rootsiga.

Leedu energiamured

Päevaleht on kirjutab tuumajaamast. Ja on  jutuks võtnud ka Leedut ähvardava energiahäda üldisemalt, minu ammuse mure, millest sõnagagi ei taha rääkida kaasrohelised tuumavastast kihutustööd tehes. Lähiperspektiivis on niiehknaa täielik sõltuvus Vene gaasist või Ignalina kasutustähtaja pikendamine.  Poola energialink on tulevikumuusika, võibolla koguni sõltuv tuumakõneluste edenemisest. Kuulda aga, et Rootsi lingi tasuvusuuring lubab asja ära teha ilma eurorahadeta.

Strandbergi ja teiseeestlase tuumadebatt

Allikas: KT artikkel + kommentaarium

Kaarel Tarand:

Lühidalt öeldes peavad S & P analüütikud muidu korraliku ettevõtte [st. Eesti Energia] põhiliseks ja süvenevaks puuduseks kavatsust hakata osalema Leedu tuumaprojektis. Ning hoiatavad, et kui Eesti Energia peaks oma osalust Ignalinas finantseerima laenuga, halvendab see märkimisväärselt ettevõtte finantsprofiili, sest väga suur summa pannakse pikkadeks aastateks ehitamise alla, kusjuures kuskilt ei paista lisatulusid, mis seda tasakaalustaksid.

teineeestlane:

Ei maksa segi ajada ettevõtte krediidireitingut ja energiakompanii võimet jätkusuutlikult kliente varustada. Ka sinu kui eraisiku krediidireiting halveneb, kui võtad eluasemelaenu (täiendavate laenude saamine muutub raskemaks), aga sul on koht, kus elada laenu tagasimaksmise ajal ja ka edaspidi.

Loomulikult on niisuguse eraisiku krediidireiting kõrge, kes elab üürikorteris ja pole pangalt laenu võtnud. Aga kas tal on eluase ka edaspidi?

Nii on ka Eesti Energiaga. Elektrit vajame ka peale aastat 2016. Tähendagu see pealegi investeeringuid ja nende alla raha kinnipanekut.

Marek Strandberg:

Krediidireitingu halvenemine tähendab Eesti Energiale kindlasti majandusvõimaluste halvenemist: ca 20 miljardi kroonine rahapaigutus Leedu tuumjaama (või ka väiksem) ei annaks niipea EEle ju mingit rahalist tulu . Leedu tarbiks ära enamuse selles jaamas toodetavast energiast ja siia piirkonda müümise võimalust ei jaguks niigi. Peamise raha teenib täna EE selles kohas kus voolumõõtja väljund mitte selles kohas kus juhe jõujaama seina seest välja tuleb.

Praegu…pange head inimesed tähele…on alandatu krediidireitingut juba selle tõttu, et kavatsetakse laenu võtta ja mõeldakse tuumajaama peale. No tavakodaniku krediidireiting ei lange küll selle tõttu kui ta hommikul ärkab mõttega, et läheks panka ja vaataks, mis laenu neil pakkuda on.

teineeestlane:

Strandberg, oled sa üldse kursis kõigi 3 Balti riigi energiabilanssidega? Praegu voolab meilt Lätti umbes see energiakogus, mis Ignalina esialgse, tagasihoidliku võimsusega variandi puhul oleks meile kuulunud. Kui Leedus uue tuumajaama valmimine tähendaks ka ainult seda, et Eesti ja Läti vahelistes liinides on voolutugevus 0, on see ikkagi meile kasulik, sest me ei pea enam Lätit vee peal hoidma.

Energia on mitte ainult majandus-, vaid ka julgeolekuküsimus, sh regionaalse julgeoleku küsimus.

P.S. Ma tean, et sul on suur kiusatus luua kuvandit, justkui põhjustaks TUUMAinvesteeringus osalemine suuremat krediidireitingu langust kui mistahes muu pika tasuvusajaga investeering.

Marek Strandberg:

2006 aastal moodustas Lätiga peetav energiakaubandus kogu EE netotoodangust 7%…2000-2006 kokku on moodustanud lätiga peetud elektrikaubanduse bilanss kokku ehk 10%.

Kui leedulased suudavad võivad nad mistahes jaama oma territooriumile rajada…see on aga majanduslik nonsenss. Miks peaksime selels osalema. Pragu vähemalt on 2000-2006 müüdud lätti 6,3 TWh elektrit. See on MÜÜK, kulla eineeestlane..eksport…tulud.

teineeestlane:

EE omatoodangule lisaks läheb Lätti veel transiit Venemaalt.

Ah et Leedu tuumajaam on majanduslik nonsenss? Aga ehk hr Strandberg ütleb, mis tagab Leedu ja osaliselt Läti elektrienergiaga varustamise pärast aastat 2009 ja ei oleks nonsenss? Või, kuna meil ollakse harjunud riike personifitseerima, siis kes tagab? Vastan ise: VENEMAA!!! Ju see ei ole nonsenss, ei majanduslik ega poliitiline…

Järelikult on Strandbergi arvates täiesti OK, kui Balti riigid pannakse totaalsesse energiasõltuvusse Venemaast.

Ignalina on investeering ka JULGEOLEKUSSE, hr Strandberg! Kui täiendav suur tootmisvõimsus Balti regioonis jääb sündimata (olukorras, kus vana Ignalinaga on kaputt 2009 ja keskkonnanõuetele vastavaks renoveerimata põlevkivikateldega aastal 2016), on see risk kõigile Balti riikidele. Või usub Strandberg Vene mõjusfääri mittesattumisse ja Lääne orientatsiooni säilitamisse ühes eraldivõetud Balti riigis, nii nagu Lenin rääkis sotsialismi võidust eraldivõetuna ühel maal (kui maailmarevolutsioon pidi jääma paremaid aegu ootama)?

Marek Strandberg:

Väga segane ja rahmeldav jutt teiselteestlaselt….venemaalt pole nimelt viimastel aastatel müügielektrit ostetud üldse. Mis transiidist siin juttu siis olla saab. Küll on venemaale müüdud ca 1 TWh eelmine aasta. Leedust on eelmine asta ostetud 0,15 TWh ja sinna müüdud 0,2 TWh…

Ignalina tuumajaam ei valmi parimalgi juhul enne 2018-2020 aastat…mis pe läheme sii vahepeal sohu ealma või? Kui see jamm üleüldse valmib.

Ehitama tuleb hakata lihtsamaid ja kütuseefektiivseid lahendusi ja pealegi on tuumjaama sellises julgeolekuliselt rabedas piirkonnas selge julgeolekurisk, mitte selle leevndaja

teineeestlane:

OK, teeme Strandbergi jaoks asja natuke lihtsamaks. Vt seda, mis käesoleval hetkel energiasüsteemide vahel toimub:

http://www.pohivork.ee/index.php?id=506 http://www.ast.latvenergo.lv/portal/page?_pageid=73,418995&_dad=portal&_schema

http://www.lpc.lt/en

Veel nädal-paar tagasi, kui praegune Ignalina oli remondis, oli pilt hoopis teistsugune – Leedu ja Läti vahel oli ülekanne nullilähedane ning Eestist Lätti voolas kõvasti rohkem kui praegu, sh osa Venemaalt. Praegu näiteks Tartu-Pihkva liinil ei paista midagi toimuvat, aga siis oli nii, et kõik, mis Tartusse Pihkvast sisse tuli, kõik Valmiera poole edasi läks.

Me Eestis tõepoolest Venemaa elektrit oma maal tarbimiseks ei vaja, sest suudame (hetkel veel) rohkem toota kui tarbida. Aga aastal 2016 ei pruugi see enam nii olla. Mida rutem see “soos” istumine lõpeb (uus Ignalina valmis), seda parem.

Midagi sellist, mis tagaks sama suures mahus energiatootmist kui tuumajaam, pole rohelised suutnud välja pakkuda ja ei peagi suutma. Neil on oma väike asi ajada (nina järjekordselt õige tuule suunas keeranud endiste kelnerite ja valuutavahetajate lobi) ja perpetuum mobile leiutamiseks kapatsiteeti napib. Õieti lõpetati viimase projektide vastuvõtmine Prantsuse Teaduste Akadeemias juba paar sajandit tagasi…

P.S. Vana Ignalina (RBMK-tüüpi, sama mis Tšornobõl!”) on juba pikemat aega siinses “rabedas piirkonnas” ja pole täheldatud terroristide huvi selle vastu.

Marek Strandberg:

Teineeestlasele veel: paraku ei loo mina seda kujundit, et Eetsi Energia tuumajaamapalaanid on nende majandusseisu kehvendavad…selle kuvandi on oma teadmistest lähtuvalt argumenteeritult esitanud Standard & Poors.

Eks lugege neid ise:

http://www.energia.ee/fileadmin/files/dokumendid/for_investor/ratings/Eesti_Energia_RU_Aug-2007.pdf

Kinnitan…mina ei ole selle teksti autor!

teineeestlane:

Jah, aga mitte sõnagi sellest, et investeering oleks kuidagimoodi halb just seetõttu, et ta on “nuclear”. Pigem mööndakse EE CO2-rikka tootmisportfelli mitmekesistamise kasulikkust.

Krediidireitingu langust põhjustab ikkagi rahade kaua aega kinniolek suure projekti all.

Marek Strandberg:

Jah…nuclear…selles kontekstis tähendabki et rahad on pikalt ja võimalik , et lootusetult pikalt või ka jäädavalt pikalt projekti all kinni.

Ega S&P ei olegi mingid konkreetse tehnoloogia fännid…lihtsalt osundavad selgelt, et tuumajaamade poole vaatamine pole just kõige mõistlikum tegevus…proovige mujale vaadata ja portfelli mitmekesistada.

teineeestlane:

Ära pööra dokumendi mõtet pahupidi:

Notwithstanding, the investment

in Ignalina could offer EE attractive diversification benefits given its

carbon-intense generation portfolio.