Kliimamuutus ja rahvusvaheline julgeolek

Solana ja Ferrero-Waldneri raport vajab ära märkimist, lugeda saab siit. Rõõmustavat sealt vaevalt leida on, üllatavat pigem ka mitte.

ELi välispoliitika koordinaatori  ning Euroopa Komisjoni välissuhete voliniku ühisraport kuulutab, et kliimamuutus on tõsiasi, mis julgeolekohtusid “mitmekordistab”.

Kliimasoojenemisest tulenevate ohtude seas ennustatavad :

• ressursikonflikte (toit, vesi)
• koormat maailmamajandusele
• hädasid rannikuasustusele
• suurte alade uppumist, mõned saareriigid tervenisti
• tülisid maa- ja merepiiride üle, eriti ahvatlevad on polaaralad
• rahvaste rändamist (keskkonnapõgenikud)
• ebastabiilsust nõrkades riikides, konflikte etnilisel, usulisel alusel
• energeetilise ressurssi päras peetava võitluse ägenemist. Tuumaenergiaigatsuses osutub raskeks tuumarelva leviku piiramine.
• rahvusvahelise julgeolekuarhitektuuri kriisi. Pingeid kliimamuutuste põhjustavate riikide ja ohvriksjäänute vahel.

Gaasiväli, mida tuumaplahvatus ei taltsutanud, võetakse tarvitusele

1981. aasta 25. mail detoneerisid Nõukogude võimud Neenetsimaal, Petšoora jõe deltas, 1500 meetri sügavuses tuumalõhkeseadme, mille hinnanguline võimsus oli 37,6 kilotonni. Eesmärgiks oli blokeerida gaasi kontrollimatu vallandumine kohalikust leiukohast ja teha lõpp 1980. aasta novembrist kestnud kahjutulele, mis sai alguse puurimise käigus toimunud gaasiplahvatusest. Abinõust tulu ei tõusnud ja põleng kestis 1987. aastani. Nüüd on SN Investile(?) neenetsite ja keskkonnakaitsjate pahameeleks antud õigus Kumža maardlas, umbes 60 km Narjan-Marist põhja pool, pumpamist alustada. RusEnergy andmetel mahutab Kumža väli hinnanguliselt sada miljardit kuupmeetrit gaasi

Kirjutab Barents Observer.

*

Tähelepanuväärset: Rudolf “Tšubaisi ristist“