Venemaa tugevdab positsioone Kesk-Aasias

Venemaal on kahtlemata keerulised ajad, kuid vahelduseks juhtub ka sellist, mida Venemaa liidrid kordaminekuteks loevad. Moskvas kogunesid sel nädalal Kollektiivse Julgeoleku Lepingu Organisatsiooni (ODKB) ning Euraasia majandusühenduse (EurAsEc) liikmesriikide riigipead ja sündmusega seoses ja seosetult juhtus viimaste päevade jooksul mõndagi huvitavat.

Kõrgõzstan tahab USA sõjaväebaasi sulgeda

Kõrgõzstan, nagu tegelikult teisedki Kesk-Aasia riigid, on aastaid püüdnud istuda mitmel toolil — kurameerida kord Venemaa, kord Ühendriikide, kord Hiinaga. Nii paiknevad Kõrgõzstanis tänini nii Venemaa kui Ameerika Ühendriikide sõjaväebaasid.

Teisipäeval teatas Kõrgõzstani president Bakijev pärast kohtumist Dmitri Medvedeviga Moskvas ajakirjanikele, et Ameerika Ühendriigid peavad lahkuma Manasi armeebaasist, mida ameeriklased on 2001. aastast saadik kasutanud Afganistani kampaania toetuseks. Bakijevi arvates ei maksa ameeriklased baasi eest piisavalt aga austa Kõrgõsztani suveräänsust (ameerika sõduri üle, kes tappis 2006. aastal kirgiisi, ei võimaldanud Ühendriigid kohut pidada). Kolmapäeval lisandunud Kõrgõzstani-poolsetest kommentaaridest kostus ka seisukoht nagu oleks baasi pidamine muutunud tarbetuks, kuna Afganistan olevat juba peaaegu funktsioneeriv riik.

President Obama on teatavasti seadnud sihi Afganistanis tehtavate pingutuste intensiivistamisele, plaanides suurendada ka sealset väekontingenti. Ameeriklaste varustusteed on aga värske uudisetagi löögi all (teisipäeval näiteks võis lugeda teadet, et sissid on õhku lasknud silla Khyberi mäekurus).

USA maksis Manasi õhuväebaasi kasutamise eest Kõrgõsztanile 63 miljoni dollarilist aastarenti ja koos kõiksugu rahalise abiga oli baasi eest makstav summa150 miljonit dollarit aastas. See raharaasuke moodustas oulise osa Kõrgõzstani eelarvetuludest (~1,1 miljardit dollarit).

Ameeriklased on väitnud, et olid valmis summat ka suurendama, aga präänikuid, mida Biškekile pakuti, polnud ilmselt piisavad (lisaks juba nimetatule olevat lubatud abi võitluses narkokaubandusega ning Kõrgõzstani siseasjadesse sekkumatajätmist).

Ameeriklaste baasi sulgemisest on ühel või teisel põhjusel ammu huvitatud olnud Vene riik, mis ilmselt tegi Kõrgõzstanile “pakkumise, millest ei saa keelduda”. Rahvusvaheline finantskriis pole Kõrgõzstani puutumata jätnud ja Venemaa poolt ette pandust on tõesti raske ära öelda. Venemaa lubas

• kustutada Kõrgõsztani 180-miljoni dollarilise võla;
• 150 miljonit dollarit tagastamatut abi;
• 300 miljonit dollarit pikaajalist (40 aastat) madala intressiga (0,75%) laenu;
• lisaks ~1,7 miljardit dollarit investeeringuid panusena Narõni jõele ehitatava hüdroelektrijaama valmimiseks..

Vastu saab Venemaa (lisaks katsetele Manasi baasi sulgeda) osaluse Kõrgõzstani relvatootmisettevõttes, Kõrgõzstani osaluse vastloodud ODKB kiirreageerimisjõududest, räägitud on ka võimalikust Venemaa kosmosevägede baasist Kõrgõzstani lõunaosas.

Ometi ei unustanud Venemaa ja Kõrgõzstani kõrged esindajad kinnitada, et nad justkui nagu toetaks jätkuvalt terrorismivastast operatsiooni Afganistanis.

On peetud võimalikuks, et ameeriklased lihtsalt keelduvad praegu kottide pakkimisest. Baaside leping kehtib ja lepingus olevat sätestatud 180-päevane etteteatamisaeg baasi sulgemissoovi korral. Võib eeldada, et ameeriklased ja venelased asuvad kauplema (nt. võivad kauplemisobjektide seas olla raketikilp, Ukraina ja Gruusia NATOssevõtmine). Kauplemist on ameeriklastel ka Biškekiga, ja kui kauplemine ei anna tulemusi — oletanud mõned vist Bakijevi lojalistid — püütakse ära kasutada poliitiliselt ärevaid aegu Kõrgõzstanis, ehk osutatakse abi opositsioonile millegi “värvilise” korraldamiseks. Tagavaravariandina tulevad kõne alla alternatiivsed varustusliinid, kõneldud on näiteks Tadžikistanist (vt. allpool).

Siiski näib, et Kõrgõzstan on korraks maailma poliitika tuuli tabanud ja kaupleb enesele raskel ajal tarvilise suutäie. Muuhulgas ka ameeriklaste käest.

Muide, kirgiiside meelsuse iseloomustamiseks: mitte väga ammu läbi viidud küsitluste andmetel polnud enamikul Kõrgõzstani elanikest midagi Venemaaga taasühinemise vastu.

Ameeriklased on avaldanud imestust Venemaa käitumise üle Manasi baasi suhtes, osutades sellele, et terrorismivastane võitlus Afganistani pinnal teenivat Venemaagi huve.

Solvunud tadžikid

Venemaa investeering Kõrgõzstani hüdrojaamaprojekti on huvitav kui meenutada Dmitri Medvedevi väljendusi hiljutiselt Taškendi-visiidil. Medvedev teatas Islam Karimovi meeleheaks, et Tadžikistani ja Kõrgõzstani territooriumitele hüdroenergeetilisi objekte rajades (teostumislootust on neil just Venemaa finantside kaasamisel), tuleb arvesse võtta kõigi piirkonna riikide, Usbekistani, huvisid. Usbekistan vajab ja nõuab vett. Venemaal/Gazpromil/Medvedevil on omakorda hädasti tarvis Usbekistani gaasi, sest Euroopasse kulgevaid gaasitorusid on vaja millegagi täita ja Venemaa kui gaasitarnija usaldusväärsus sai gaasisõjas Ukrainaga tõsiselt kannatada. Nii tõsiselt, et eurooplased asusid taaskord aktiivselt otsima võimalusi piirkonna pakutava gaasi Venemaast ringiga mööda juhtimiseks.

Tadžikistan vaevleb kõigi muude hädade kõrval energiakriisis. Usbekistan seab Tadžiki võimude sõnutsi takistusi elektritransiidile Türkmenistanist ja ka gaasikraane kipub naaber kinni keerama. 99% Tadžikistanis toodetavast elektrist tuleb hüdrojaamadest ja energiajulgeoleku suurendamiseks püütakse suurendada hüdrojaamade arvu. Veeressursside kinnipidamisel kannatavad kasvava veevajadusega Usbekistani huvid (ja Araali merest — ja just selle Usbekistanis paiknevast jäänukist — pole enam suurt midagi järel).

Medvedevi sõnad Taškendis šokeerisid Tadžikistani presidenti ja solvunult otsustas ta mitte ilmuda ODKB ja EurAsEci tippkohtumisele Moskvas. Tadžiki poliitvaatleja tuletas meelde, et Tadžikistan on tänini tasuta majutanud Venemaa kosmosevägede baase üsna tasuta, seades end — juhul kui Venemaa peaks sattuma suurde sõjalisse konflikti — esmaseks sihtmärgiks. Tadžikistan peaks asuma baaside eest tasu nõudma, sest juhul kui Venemaa seab takistusi Tadžikistani energiajulgeoleku kindlustamisele, vajab Tadžikistan vähemalt raha sisseostetud elektri ja energiakandjate eest maksmiseks. Võimalik, et jutud Venemaa kosmosevägede paigutamisest Kõrgõzstani on seotud just selle Dušanbe hüpoteetilise surveabinõuga.

Selgus aga, et Venemaal on president Rahmoni Moskvasse väga vaja — Venemaa suur plaan oli rajada ODKB kiirreageerimisjõud ja ühe liikmesriigi juhi mitteilmumisel jäänuks see suursündmus ära. Emomali Rahmoni ümberveenmisele kaasatud “kõik jõud”, Kurmanbek Bakijevgi rippunud telefoni otsas.

Mõtleski president Rahmon ümber ja lendas viimsel hetkel Moskvasse, kus väidetavasti sattus raskustesse öömaja leidmisega. President-hotellis selgus, et pole broneeringut ega vaba presidendisviiti, sama kordus Kuldsõrmuses. Lahenenud asi nii, et tuntud Usbekistani ärimees Salim Abduvalijev, maadlusliidu juht ja kuuldavasti narkomaffia ninamees, soostus oma ruumid vabastama.

Kasahstani pangakriis

Veebruari algul võttis Kasahstani riik kontrolli alla 78,14% kohalikust suurimast pangast. Kiiresti tehti müügipakkumine venelaste Sberbankile. Selle postituse kirjutamise ajal devalveeriti tenge. Oletatakse, et suure panga saatus tabab ka ülejäänud kolme tähtsamat. Suurpanga juht (end. opositsioonitegelane) löödi minema ja sülgas muidugi riigi pihta tõrva.

Nezavizimaja Gazeta järeldab, et realiseerumas on Venemaa majandusministri Elvira Nabiullina poolt 23. jaanuaril kuulutatu, mille kohaselt annab rahvusvaheline finantskriis suurepärased võimalused vene bisnesi ekspansiooniks piiride taha, mida Vene riik tema meelest toetama peaks. Leht spekuleerib, et võimaliku ostu sooritab Sberbank selle raha arvel, mis Venemaa valitsusel kavas täiendavalt pankade toetamiseks välja käia.

Moskva tippkohtumine

ODKB ja Euraseci tippkohtumisel oli veidravõitu seisus Usbekistan, kes sügisel majandusühendusest välja astus.

ODKB otsustas tõepoolest Venemaa rõõmuks kiirreageerimisjõud moodustada, koosseisu kuuluks umbes kümme tuhat meest, sealhulgas Venemaalt õhujõud/parašütistid, Kasahstanilt suurem maavägede üksus, lisaks pataljonid Armeeniast, Valgevenest, Kõrgõzstanist, Tadžikistanist ning tundub, et tõesti ka Usbekistanist. Mõnel nimetatud riikidest keelab põhiseadus tegelikult sõjalistes blokkides osalemise.

Kiirreageerimisjõudude loomise sooviga tuli Medvedev välja septembri algul, kui tugevasti päevakorral veel Gruusia sõda. Organisatsiooni üheks argsi väljaöeldud eesmärgiks on vastukaal NATOle.

EurAsEci suurimaks saavutuseks oli kuuldavasti mingisuguse 10-miljardidollarise vastastikuseks abiks mõeldud kriisifondi loomine. Venemaa paneb sinna 7,5 miljardit ja Kasahstan miljardi.

Lõpetuseks ütleks aga, et pealkirja võinuks ka küsimusena vormistada. Pole veel selge, kuivõrd on tegemist Venemaa edusammudega, kuivõrd piirkonna riikide tavapärase manööverdamisega suurte ja tugevate vahel. Ja kas Venemaa saab enesele praegu lubada raha puistamist Kesk-Aasiasse (lisaks Kuubale, Valgevenesse).

Ja tsitaat Aleksandr Goltsilt:

At first glance it would appear that, in full accordance with the Kremlin’s realpolitik, the entire territory of the former Soviet Union has been turned into one giant chessboard on which the battle between Moscow and Washington is being played out. The only problem is that in this match, there is only one player and he seems to be carrying out some complex maneuver aimed at himself.

Türkmenistanist, gaasist

Türkmenistan kiitleb, et käesoleva aasta esimese seitsme kuu SKT on võrreldes 2007. aasta sama perioodiga rohkem kui viiendiku võrra kasvanud. Väliskaubanduse käive kasvanud 35%, baasinvesteeringud kahekordistunud, välisinvesteeringud kasvanud üle nelja korra, eelarvelaekumised olla 10% plaani ületanud.

Septembrikuus on kavas valmis saada uus konstitutsiooniprojekt, mis suurendab parlamendi rolli.

Augusti tagumises pooles oodatakse küla Jordaania kuningat ja mis tähtsam, esimees Hu-d Hiinamaalt.

Sel puhul julgen avaldada arvamust, et sõda Gruusias kahandab Türkmenistani valmisolekut osaleda Gruusia suunal plaanitavates gaasijuhtmekavades, aga ei tee ihaldusväärsemat parterit ka Venemaast. Ehk siis, Türkmenistan vaatab senisest enam sellesama Hiinamaa poole. Türklaste initsiatiivil on päevakorras olnud ka Iraani ja Türgi kaudu Euroopasse kulgevad gaasitrassid, kuid — ehkki justsama käis Istanbulis ringi Ahmadinejad, on need plaanid ameeriklaste survel takerdunud.

*

WSJ avaldanud pildi pommikraatritest Gruusias BTC vahetus läheduses (vahendab oma blogis Steve LeVine).

Märkmeid Tadžikistani kriisist

Tadžikistani majandus- ning energiakriis, ränk hinnatõus ja hoogu võttev näljahäda on hoogu andmas ka poliitilisele kriisile.

Siin blogis olen juttu teinud Tadžikistani tabanud ränkadest talvekahjudest, külmunud hüdroelektrijaamast, kinnikeeratud gaasikraanidest, Kasahstani nisuekspordikeelust, Maailmapanga tagasinõutud laenust.

Umbes miljon tadžikki, enamasti mehed, on teenistust otsides siirdunud Venemaale ja Kasahstani. Nende koju saadetud säästud moodustavat 50% Tadžikistani SKT-st.

Hiljuti eraldas ÜRO summakese veel ühe Tadžikistani tänavu ähvardava nuhtluse — rändtirtsudega võitlemiseks. Põllumajandusministeeriumi andmetel on putukad juba rüüstanudki üle 100 000 hektari külvipinnast. Tadžikistan on küll agraarmaa, kuid toiduainete netoimportija. Rahakott on kõhn ja toiduhinnad rekordtasemel. Paljud on hädas juba asunud seemnevilja nahka panema.

Energiakriisis sipleva riigi ninad palusid aprilli lõpus kodanikke (kellest enamik teenivat alla kahe dollari päevas) annetada üks kuupalk Roguni tammi valmimise heaks. Projekti poolemiljardidollarilise maksumuse juures oleks elanike kogutav rahake siiski vaid piisk meres. Roguni tammi ehitusel pidi esialgu olulist rolli mängima Vene alumiiniumitootja RusAl, kuid erimeelsused ajasid selle plaani lõhki. Lootusekiireks on Kasahstan, mis lubas Tadžiki investeerimisfondi paigutada 100 miljonit dollarit.

Aga poliitilistes tõmblustest.

Mai alguses tabas skandaal president Rahmoni peret — väidetavasti tulistas presidendipoeg Rustam presidendi mõjukat naisevenda Hassan Sadullajevit, kes mõningatel andmetel Saksamaa arstide hoole alla toimetatuna 8. mail kooles. Ametlikud allikad teatavad, et tegemist on haleda kuulujutuga, kuid Sadullajevit, kes traditsiooniliselt saatis presidenti välisvisiitidel, pole maikuus avalikkusel näha õnnestunud. Presidendi puudumine 9. mai tseremooniatelt andis juttudele hoogu juurde. Väidetava tapmise motiivina nimetatakse peresisest võitlust võimu ja vara pärast.

Sel nädalal kirjutavad uudisteallikad, et Tadžikistan olla saavutanud hiilgava võidu narkovõitluses. Kulobis vahistati pärast tõsist lahingut soomustehnika toetusel mõned Langarijevite klanni liikmed, paar Afganistani kodanikku ja Nurmahmad Safarov, tähtsa sõjamehe poeg. Arreteeritutelt leitud 100 kilo heroiini ning tohutu hulk relvi. Häda selles, et Langarijevid ja Safarovi isa olid Tadžikistani kodusõjas president Rahmoni tublid kaasvõitlejad, tänaseni mõjukad tegelased, mistõttu ferghana.ru käsitleb intsidenti pigem klannidevahelise võimuvõitluse seigana. Seda enam, et üks Langarijevi-vendadest olla praegugi kaitseministeeriumis tähtis nina.

fergana.ru kirjatüki sõnum on, et president ei kontrolli olukorda Tadžikistanis. Langarijevite juhtum olnud märk nakkusest, mille levikule aitas kaasa Mägi-Badahšani organiseeritud kuritegevusega võitlemise osakonna pealik Ahmadov, omal ajal kodusõjas Rahmoni vastu võidelnud mees, kes veebruarikuus teda arreteerima saadetud polkovnik Zahartšenko lihtsalt maha lasi (neli Zahartšenko kolleegi pääsesid haavadega). Ahmadov täidab oma ametiülesandeid tänase päevani.

Möödunud aastal, kui Mägi-Badahšanis arreteeriti piirivalvesalga ülem major Tšoršanbijev, võtnud tema poolehoidjad pantvangi riikliku julgeolekuteenistuse kohaliku juhi, mispeale major vabastati.

Eelmise aasta novembris purustas pomm Tadžikistani Rahvuskaardi juhi, kindralmajor Rahmonalijevi auto. Rahvuskaart olla sisuliselt president Rahmoni ihukaitsevägi, Rahmonalijevit on aga peetud võimupretendendiks, nagu ka Sadullajevit. eurasianet lisas nimekirja veel Dušanbe linnapea Ubaidullojevi, presidendi abi Miralijevi, presidendi sugulase Nuriddin Rahmonovi, kel personalipoliitikas kõva sõna ütelda…

*

Niisugused märkmed Tadžikistani uudistest kiirel ajal, töö allikatega pole sugugi põhjalik.

Kasahstan keelas nisu ekspordi

Keeld kehtib vähemalt 1. septembrini ja teeb kõige enam valu ülejäänud Kesk-Aasia riikidele. Usbekistan ja Türkmenistan on vast jõukad küllalt, et toiduvili mujalt sisse osta, Kõrgõzstani ja Tadžikistani rahakotid on tühjad. Tadžikistani olukord on külma talve järel eriti raske, talivili sai hukka.

Venemaal näiteks kehtib teraviljale endiselt 40-protsendiline eksporditasu.

Mitmed Aasia riigid keelasid aprillikuus riisi ekspordi, riisihinnad on ilmaturul rekordtasemel. Kuu pärast loodetakse leevendust uutest saakidest.

Toidumässudest on teateid Bangladeshist, Egiptusest, Etioopiast, Haiitilt, Kamerunist, Senegalist…

Kesk-Aasia “gaasi-OPEC”

Kui Armeenia-Aserbaidžaani piiril mõni aeg tagasi madinaks läks, seletasid mõned seda aserite katsega kasutada ära Armeenia sisesegadused, teised (mina ka) nägid ses Armeenia võimude katset Jerevani verevalamise järel meeleolusid suunata. Oli aga neidki, kes rääkisid Venemaa karvasest käest, mis püüab halvata katseid Transkaspia torujuhtme rajamiseks. Ime küll, aga Nabucco ja TCP ei ole endiselt surnud plaanid ja ameerika diplomaadid sõeluvad mööda Kesk- ja Väike-Aasiat lobitööd tehes. Vene asevälisminister pidas vajalikuks seda ebameeldivust peletada sõnadega, mida siinmail Nord Streami pihta suunatakse: selline merealune juhe end majanduslikult ära ei tasu. Elame-näeme, Aserbaidžaan alles tellis brittidelt tasuvusuuringu, Türkmenistan alles uurib oma gaasivarusid.

Paha uudis toruehitajatele tuli terake hiljem küll. Gazprom nõustus Kesk-Aasia riikidele gaasi eest senisest oluliselt rohkem raha välja käima. (Jutuksolnud hinnad on dollareis ligi kümme korda suuremad kui nood, mida viis aastat tagasi maksti.) Aleksei Miller ei olnud sest pajatedes kuuldavasti kõige rõõmsam ja lubas, et hinnavahe maksavad kinni tarbijad, eelkõige Euroopas.

Kui viimati sai kirjutet sellest, kust tuleb kolmandik vene eelarvetuludest, siis teine kolmandik peaks tulema energiakandjate müügist, eelkõige Euroliidule. Palju nüüd vaprate Kesk-Aasia riikide hinnakerimine seda allikat kuivatab, ei julge arvata. Transiidiriik Ukrainaga seotud probleemidele ennustatakse jätku, sest, kui ma nüüd pada ei aja, on Gazpromi poolt tulevaks aastaks Kesk-Aasiale lubatud hinnad juba suuremad kui too, mida Ukraina maksta on plaaninud.

(Seltsimehed Valgevenemaal, kes paari aasta eest maksid 40 dollarit tuhandest kuupmeetrist ja keda nüüd peagi võib 400-dollariline hind kollitama hakata, tunnevad end idanaabrist aga vist väga äratõugatuna — Lukašenko on palganud oma maine parandamiseks Euroopas Thatcherile võite vorminud PR-tegelase Timothy Belli. Berezovski sõber, kirjutab tost härrast Vikipeedia, Litvinenko surma puhul vallandatud meediakampaania taga olnud just parun Bell.)

Paistab aga küll, et kuni Venemaa tegi suuri plaane “gaasi-OPECist”, sai reaalne gaasiliit Kesk-Aasia riikide vahel olude sunnil teoks. Türkmenistani gaasijuhe Hiina suunas edevat jõudsalt, kui Usbekistani lõiku mitte arvestada. Aga aega on, nüüd kus Gazprom hiinlasist oluliselt enam maksta lubanud.

Maailmapank nõuab Tadžikistanilt raha tagasi

Tadžikistani talvekahjustusi hinnatakse kuni miljardile dollarile ja suur sula, millega kaasnevad täiendavad kahjud,  on alles ees. Välisvõlg on juba praegu 1,2 miljardit, so. kaks riigieelarvet. Eesti abistas hädalist sel talvel poole miljoni krooniga.

Maailmapank nõuab Tadžikistanilt tagasi 47 miljonit laenudollarit, kuna Tadžikistan näitas laenu võttes oma reserve (115 miljonit dollarit) tegelikust kolm korda suurematena ja võltsis põhituluallikat puuvillatootmist (väidetavalt kokkukukkumise äärel) puudutavaid andmeid. Kuna Tadžikistan on tõesti hädas, on maksegraafik koostatud septembrist veebruarini, tavaliselt rakendatakse analoogilistel juhtudel 30-päevast maksetähtaega. Pettus, mis leidis aset juba enne erakordselt külma talve, kahjustab Tadžikistani võimalusi edaspidi täiendavaid laenusid saada.

Pole teada, kust Tadžikistani valitsus tagasimakstava raha võtab, oletatakse, et püütakse tõsta makse. Mis elanikele löök allapoole vööd — näiteks põhitoiduainete hinnad on aastaga kerkinud 50 kuni 100%. Külm talv hävitanud talivilja ja puuvillapõllud, piima- ja munatoodang langeb oluliselt. Nälga ja taude kardetakse, praegugi söövad paljud vaid korra päevas.

Gaasidoominost Tadžikistani energiakriisini.

Kesk-Aasia nafta- ja gaasiriigid muutuvad järjest julgemaks… ja ahnemaks.

Türkmenistan näiteks flirdib häbitult kord Venemaa, kord Euroopa ja Ameerika, kord Hiinaga. Hiinasse ehitatav gaasijuhe olla olnud toeks, mis võimaldas kergitada Gazpromile müüdava gaasi hinda 30% võrra. Detsembrikülmas — Kesk-Aasias on poolsajandi külmemaid talvesid ja temperatuurid kipuvad miinus kahekümne kanti — keerati kinni gaasieksport Iraani. Iraan on selline riik mis gaasi nii impordib kui ekspordib, aga praeguses külmas oleks Türkmenistani gaas ära kulunud. Iraan aga keeldus Türkmenistani nõudmisest — maksta gaasi eest topelthinda (ehk sama palju kui Venemaa) ja vähendas gaasivoogu Türgisse mitu korda. Aga Türgiski on külm, mistõttu türklased peatasid gaasitarned Kreekasse.

Eurooplased muidugi hädaldavad nüüd, et näete nüüd, võime ju ehitada gaasijuhtmeid, mis Venemaad väldivad, aga energiajulgeolekut ei mingit, iga mats teeb mis tahab. Iraan aga ähvardab Türkmenistani gaasist üldse loobuda, mida ta põhimõtteliselt enesele lubada saab — gaasivarud on neil Venemaa järel maailma suurimad, kehvemini on infrastruktuuriga.

Türkmenistani president Berdõmuhhamedov ja Usbekistani despoot Karimov, kes 23. detsembril konstitutsioonivastaselt presidendikohale tagasi valiti, olla gaasihindu koordineerinud 18. detsembril toimunud telefoniläbirääkimistel. Paari päeva pärast kergitas Usbekistan ligi 50% võrra gaasihindasid Kõrgõzstanile ja Tadžikistanile. Õige pea õnnestus ka Venemaad sundida rohkem raha välja käima. Lisaks kärpisid head naabrid oluliselt ka elektrieksporti Tadžikistani, Usbekistan kuuldavasti katkestas elektritarned täiesti, hoolimata lepingulisest kohustusest tarnida elektrit pea Dušanbe linna tarbe jagu. Aga mis teha, Tadžikistan on elektri eest võlgu. Kevadeks muide ennustatakse hätta jäänud tadžikkide migratsioonilainet Venemaale ja Kasahstani.

Tadžikistan ja Kõrgõzstan on veevaesele Usbekistanile allikateks ja Usbekistan püüab neid igati nurka suruda. Näiteks Tadžikistani suured plaanid hüdroenergiaga (Roguni tamm) ei ole Karimovile sugugi mokkamööda. Paraku moodustab hüdroenergia Tadžikistani elektritoodangust 99%. Praeguses külmas olevat lugu selle hüdroenergiaga niikaugel, et Nureki hüdrojaama tammi tagant, sealt saab Tadžikistan aga 80% oma elektrist, lõppevad veevarud 8. veebruaril otsa. Pärast seda tõotab talv kohalikele juba väga karmiks minna, kuigi Türkmenistan ja Kõrgõzstan on nüüd energiavallas mõõdukat abi anda lubanud ja kuigi äsja avati viimaks esimene Sangtuda hüdrojaama neljast turbiinist (ehitama hakati seda jaama kaheksakümnendatel). Kanada valitsus (nagu veerandtunni eest lugesin) igatahes palub oma kodanikel Tadžikistani praegu nina mitte toppida, ime kah, sünnitusmajadelegi ei suudeta elektrivoolu garanteerida, päris mitmest hukkunud vastsündinust räägiti juba jaanuari keskel. 23. jaanuaril palus valitsus lõpuks kõigil tööstusettevõtetel oma tegevuse peatada, kuigi suurimal energiatarbijal — Tadžiki Alumiiniumitehasel, paluti seda teha juba 15. kuupäeval.

Ega suurte energiaeksportijate — Türkmenistani ja Usbekistani kodanikudki pidevate elektri- ja gaasikatkestuseta läbi saa, paljud külad olla puudest lagedaks tehtud, ahju rändavat kõik, mis vähegi sooja annab…

Ališer Saipovi tapmisest, Usbekistanist, isegi Londoni Arsenalist

24. oktoobril tapeti Kõrgõzstanis Oši linnas usbekist ajakirjanik Ališer Saipov. Kesk-Aasia vabale sõnale on see vist vähemalt Politkovskaja huku mõõtu sündmus.

Saipov oli pinnuks silmas Usbekistani võimudele, kajastades järjekindlalt sealseid jõhkraid inimõiguste rikkumisi. Paar päeva enne mõrva avaldas Saipov arvamust, et Usbekistani julgeolek on tal sabas. Kurb on see, et Kõrgõzstani julgeolekujõud teevad kuulsast tulbirevolutsioonist hoolimata Usbekistani võimudega kõva koostööd. Samuti annab regulaarselt põgenikke Karimovi võimule välja Venemaa. Nüüdki teatas Kõrgõzstani siseministeeriumi ametnik, et mõrva uurimisel tehakse Usbeki julgeolekuteenistustega tõhusat koostööd. Näiteks konfiskeeris politsei Saipovi ajalehe toimetusest, aga too on haruldus Usbekistanis (smuugeldatuna) leviva Karimovi režiimi kritiseeriva väljaandena, dokumendid ja arvutid. Kardetakse Saipovi kontaktisikute pärast. Samuti paistis siseministeerium silma sellega, et süüdistas hukkunud ajakirjanikku lähedastes sidemetes keelustatud islamiorganisatsioonidega, Saipov olla neil raha vastu võtnud. Saipovi sõprade sõnul on see laim. ferghana.ru teateil blokeerisid Usbekistani võimud ligipääsu mõrvast juttu teinud internetilehtedele.

Euroliit, mis paariaastataguse Andižani veretöö järel (hukkus 700 inimest) oli sunnitud Usbekistanile sanktsioonid kehtestama, parasjagu leevendas neid 15. oktoobril. Usbekistan oli kuni Andižani sündmusteni Ühendriikide tähtis liitlane, sealseid jubedusi kirjeldanud Briti suursaadiku kiskus Tony Blairi valitsus avameelsuse tõttu ametist. Veretöö asjus ei saanud ameeriklasedki vait olla ja pidid selle patu tõttu välja kolima sõjaväebaasist Usbekistanis. Kommentaatorid kardavad, et kurameerides Usbekistani võimudega, millelt loodetakse islamiäärmusluse taltsutamist, juhtub see, et praegu küll väga alla surutud opositsioon, mis just islamist tuge leiab, on kord võimule tõustes Lääne suhtes pehmelt öeldes allergiline. Aga pole hullu, reedel kogunes Taškendis Šanghai Koostöö Organisatsioon, sõprussidemeid otsib Iraan…

Usbekistanis toimuvad detsembris presidendivalimised, 1989. aastast võimul olnud Karimov kavatseb riiki valitseda ka järgmised seitse aastat.

Kõrvalteemaks: Briti parlamendiliikmed, kes palusid välisteenistusel hiljuti avaldada paari ülalmainitud suursaadiku omaaegset raportit värske Arsenali jalgpalliklubi suurosaniku, usbekist ärimehe Usmanovi osas, said keeldumise osaliseks. Raporteis peaks olema juttu Usmanovi sidemetest Putiniga, ning sellest, kuis Usmanovi tegutsedes Gazpromi läbirääkijana, maandus presidenditütre Gulnara pangakontole 88 miljonit dollarit.

Ališer Saipov oli 26 aastat vana, kolmekuuse tütre isa.

Kaspia kaspialastele

16. oktoobril Teheranis toimunud Kaspia-äärsete riikide kohtumisest.

Kui pidada kohtumise eesmärgiks piiride tõmbamist Kaspial, siis ses osas edusamme ei olnud. Iraan tahab Kaspia mere kuulutada järveks, mis annaks piiririikidele võrdse õiguse loodusrikkusi ekspluateerida, teised eelistavad seda mereks pidada ja jagada rannajoone pikkuse alusel. Kohtumisel deklareeriti vaid, et muil riikidel pole asja Kaspia loodusvaradega ja laevad sõitku kohtunute lippude all.

Aga märgilise tähendusega deklaratsioone esitati: kohtumisel osalenud riigid ei luba kolmandatel riikidel kasutada oma territooriumeid sõjalisteks operatsioonideks kohtumisel osalenud riikide vastu (Loe: Ühendriigid ei saa kasutada Aserbaidžaani Iraani ründamiseks, ehk on pahastiajastatud demokraatide teemapüstitusel Armeenia genotsiidist asjaga ka pisut pistmist). Riigid kinnitavad kõigi tuumarelva leviku tõkestamise lepinguga ühinenud riikide võõrandamatut õigust arendada rahumeelset tuumatehnoloogiat. Putin lubas jätkuvat abi Iraani oma arendamisel. Ahmadinejad õitses. Bush kuulutas, et kes tahab vältida Kolmandat maailmasõda, peaks olema huvitatud sellest, et Iraan ei saaks teadmisi, mis aitaks valmistada tuumarelva.

Kaubandus ja transport olid ka kõne all ja vist tehti edusamme. Venemaa näeks kõiki asjaosalisi hea meelega OPECi-laadses gaasikartellis. Samuti väljendas Putin soovi kaitseallianssi  loomiseks (Teheranis!), erilist entusiasmi partnereis sellega esile kutsumata.

Probleemid jäävad: Kaspia-alustele gaasi- ja naftajuhetele paneb Venemaa jala ette. Putin kõneles keskkonnamuredest ja leidis, et säärased projektid ei peaks olema üksnes nende otsustada, kelle territooriumit juhtmed läbivad. Kogu flirdi juures Iraaniga Venemaa tegelikult ei taha, et Iraanist saaks tuumariik ja on huvitatud sellest, et Iraan jääks paariariikide kirja, juba gaasikaubanuslikel motiividel.

Samal ajal on Kesk-Aasia riikides kõrgustesse kerkimas toiduainete hinnad, valitsuste katsed hindu külmutada teevad asja hullemaks. Võib eeldada poliitiliselt rahutut aega.

Lõpetuseks link, kust võib leida ingliskeelse tõlke Ahmadinejadi ja Putini ühisdeklaratsioonist, muuhulgas kinnitavad osapooled “valmisolekut laiendada koostööd eesmärgiga ehitada üles õiglasem ja demokraatlikum maailmakord”, koostööd võitluses terrorismiga, toetust Iraagi territoriaalsele terviklikkusele ja teevad muid ilusaid sõnu.

Energiaettevõtete võõrriigistamine

Kasahstani riiklik nafta- ja gaasikompanii on omandanud 75%-lise osalus, Rompetrolis, mis siiani erakätes, saades sellega oma käpa alla naftatöötlustehaseid ja jaotusvõrke Rumeenias ja mujal Euroopas. Tahavad Kasahstani naftat töödelda, aga praeguse seisuga rändab too Euroopasse ainult Venemaa kaudu. Üllatunud rumeenlased kardavad, et tulevikus võivad kasahhid oma ostu Vene ettevõtetele edasi müüa. Teisalt loodetakse, et ehk aitab sündmus hoopis Kasahstani nafta alternatiivsete jaotuskanalite (üle Kaspia ja Kaukasuse) käikuvõtmisele kaasa.

Vladimir Socor kirjutab, et Rumeenia vajab seadusandlikku tõket, et varad ei rändaks Venemaa kontrolli alla. Ungari on sarnases olukorras — erakätes olevat MOLi soovib osta Austria riigi poolt kontrollitav ettevõte OMV. Samasuguste probleemidega on maadelnud Poola ja Leedu.