Rohelisi stuudiosse ei lastud. Mõni pilt kah.

Kolmapäevaõhtusel valimisstuudio salvestusel Vanemuise teatris jätsid teleinimesed rohelised ukse taha. Allpool paar fotot roheliste väikesest pahameeleavaldusest sealsamas, lukustet ukse juures.

Esialgsele kokkuleppele vaatamata ei lubatud rohelisi publikugi hulka. Minule on ETV selline jäikus mõistatamatu. Seda enam, et kohalike valimiste kajastamise kord, mis parlamendierakonda debatil osalejate hulka ei lubanud, on küllaltki veider lugemine. ERR osutab kaitsekõnedes sellele, et korra heaks kiitnud ringhäälingunõukogus ka roheliste esindaja olemas. Nii või teisiti ei ole lugupeetud nõukoguliikmete töö seekord kiitmist väärt ja läheb halva eeskujuna ajalukku. Kas piiritagusetest pahadest eeskujudest veel vähe?

Ma pean vajalikuks märkida ka seda, et Õhtulehes avaldatud tsitaat, mille kohaselt saatejuht rohelised otsesõnu pikalt saatis, on kuuldavasti eksitus, “telefonimängu” saadus.

Pildid, palun väga (vabandan ette, pole kaamerat ammu käes hoidnud):

Miks tahab Keskerakond kaotada Tallinna linnaosad

Tundub, et see väärib seletamist:

• Keskerakond osutas (kunagi) kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse väidetavale vastuolule põhiseadusega, ajendatult ilmselgelt sellest, et kehtiv valimissüsteem Keskerakonnale Tallinna linnas valimisvõitu pigem ei garanteerinud (Lasnamäe edgarifänni hääle kaal oli väiksem kui näiteks Pirita elaniku oma, valija hääle kaal linnaositi erines kuni neli korda).
• Õiguskantsleri hinnang oli, et tõepoolest, seadus on vastuolus valimiste ühetaolisuse ning valimiste proportsionaalsuse põhimõttega.
• Riigikogu põhiseaduskomisjon algatas õiguskantsleri hinnangust lähtuvalt valimisseaduse muutmise, aga seadust ei muudetud mitte Keskerakonnale meelepärasel viisil, vaid territoriaalse representatiivsuse põhimõtet säilitades — mitme valimisringkonnaga KOVis jagataks pool mandaatidest võrdselt linnaosade vahel, teine pool mandaatidest üle kogu KOV üksuse laekunud häälte põhjal.
• Tallinnas kohustab seadus valimisringkonnad moodustama linnaosade kaupa.
• Vastavalt seadusemuudatusele kasvanuks Tallinna volikogu liikmete arv 63-lt 79 peale, igast linnaosast (neid on kaheksa) pääseks volikokku seega vähemalt 5 saadikut.
• Selline asjadekorraldus nähtavasti halvendaks, mitte ei parandaks Keskerakonna väljavaateid Tallinna volikogus enamus võita.
• Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaselt on linnaosa moodustamine ja lõpetamine volikogu pädevuses.
• Keskerakonna tänane häälteenamus Tallinna volikogus võimaldab seega vasturünnaku ette võtta — Keskerakond kaotab linnaosad valimiste ajaks rõõmuga ära (nimetab nad ümber osakondadeks) ja ajab sinna juurde parasjagu häma.
• Paneme ka tähele, et samas otsustas Tallinna linnavolikogu keskerakondlaste häältega vaidlustada Riigikohtus KOV volikogu valimiskorra muudatuse, millest ülal juttu.

Topeltkodanikud ja maailmarahu

Osseetia sõja eeltööna jagas Venemaa lahkesti passe Abhaasia ja Lõuna-Osseetia elanikele, Gruusia seisukohalt Gruusia kodanikele. Nõukogude Liidu õigusjärglasena arvab Venemaa endal selle voli olevat. Järgmiseks rakendas Venemaa oma relvajõud nõnda omandatud kodanike kaitsele.

Väidetavasti jagatakse Vene passe usinalt ka Krimmis — Ukraina kodanikele. Venemaa põhiseadus ei luba topeltkodakondsust. Seetõttu käsitleb Vene riik Vene passi omanikku Vene kodanikuna ja ei tunne huvi, mis passid tal veel taskus võivad olla. Ukraina põhiseadus ei luba topeltkodakondsust. Aga ega ta luba ka võõrriikide sõjaväebaase Ukraina territooriumil. Sevastoopol on sellegipoolest tõsiasi.

Osseetia sündmuste valguses teeb Venemaa tegevus passide jagamisel Ukraina võime ärevaks. Territoriaalne terviklikkus ohus. Uuritakse, kui palju topeltkodakondseid Ukrainas olla võib. Näib, et palju on, isegi parlamendis leiduvat. Muuhulgas omavat 70% Ukraina Bukoviinas elavatest Ukraina kodanikest ka Rumeenia passi. Bukoviina põhjaosa teatavasti võeti Rumeenialt ära Teise maailmasõja järel, tänini on seal piirkondi, kus pea kõik elanikud on etnilised rumeenlased.

Ka Eesti Vabariigi seadusandlus ei võimalda topeltkodakondsust, kuid annab sünnijärgse kodakondsuse 1940. aasta eel kodakondsust omanute järglastele (kui vahepäälsed põlvkonnad pole tulemuslikult taotlenud kodakondsusest vabastamist, saan mina aru). Seoses selle asjaoluga on Eesti Vabariik kuuldavasti jaganud ohtralt topeltpasse Petserimaa elanikele. Seda heidab Eestile, mis Venemaa tegemisi Abhaasias ja Lõuna-Osseetias kritiseerinud, kibedasti ette Vene riik, ja radikaalsemad seltsimehed, võttes arvesse veel asjaolu, et mõnedki Petserimaa topeltkodakondsed Vene armees ajateenimisest pääsemiseks EV armeed on eelistanud, kirjeldavad EV tegevust Petserimaal annektsiooni ettevalmistamisena.

*

Muide, niipalju kui mina aru saan, Gruusia võimaldab topeltkodakondsust. Saakašvili kelkinud isegi hiljaaegu Iisraeli kodanikest ministritega. Iisraeli kodakondsust omavat Gruusia kaitseminister ja konfliktide minister (või kuis seda ametiposti tänapäeval nimetatakse). Grusiinid ei jätnud sõjapäevil sõjaliste teenete eest tänamata ka Iisraeli riiki, mistõttu on spekuleeritud võimaliku antisemitismipuhangu üle Venemaal.

Allik, Muuli ja Putin

Venemaa presidendivalimised ei oleks märkimist väärt sündmus, kui poleks seltsimehi Allikut ja Muulit, kes kooris kiita võtnud isand Putini tarkust, kes Venemaale vabasid valimisi ei võimaldanud.  Vabad valimised, kuulutavad seltsimehed, on teinekord võimule toonud pahelised kujud, Venemaa olla praegu kui Weimari vabariik, aga Putin Hindenburgist targem.

http://www.epl.ee/?arvamus=420770 

http://www.postimees.ee/050308/esileht/arvamus/315661.php

On Eestimaal veel inimesi, kes oskavad heast tsaarist rõõmu tunda.

Õudusjutte maalt ja merelt: Tallinnal on uus veebikülg

Paraku olen sunnitud jätkama maailma hädade ja õnnetuste lainel, maailma hädapärandi nimekirja kanti äsja Tallinna uus veebiõnnetus.

IT-tiigril on põhjust kaevelda maine kahjustamise pärast. Autoritele tunnen tegelikult kaasa.

*

 ekspress teeb ka juttu

Roheerakond tekitas piirkonnaüksusi

Laupäeval sai moodustet rohelise erakonna Tartu ja Tartumaa piirkonnaüksused. See on paras saavutus sel põhjusel, et rohelisil on säärase sammu tegemiseks tarvilik 50% kohalike liikmete osavõtt asutamisprotseduurist. Nõnda siis mõningane rahulolutunne kõrge künnise ületamisest minugi hinges, võtsin aidata elektroonilise hääletamise korraldamisega, mille osalusprotsendiks kujunes rohkem kui viiendik. Ei, me ei kasutanud id-kaardi põhist autentimist.

Kas inimsoole sest kõigest hääd või häda sünnib, selgub juba edaspidi.

Ott tegi pilti kah.

Ahsoo, varem on piirkonna moodustamisega hakkama saanud Pärnumaa, Saaremaaga on asi segane ja Hiiumaal asi ei õnnestunud.

Küberkaitsetahe

Ülo Jaaksool on poeetilist vaistu. Varsti saab eesti küberkaitstud.

Igatahes tähelepanuväärne poeetiline välgatus ja kuum hitt uuemas sõnaloomes. Kas ta sisu saab? Kas ta sisu saab? Võibolla tal juba pisut ongi seda, aga eksiteelised veebikommentaarides on unistust juba vääriti vaadanud. Propagandatorujuhe ja para-ajakirjanduslik-plaan on ta mõnede tõlgendajate tõlgendustes. See vaevalt on see, mida Ülo Jaaksoo mõtles.

Eesti riik teeb asja ära, kui just kübersõjakärast, mis on eesti rahvast räsind, enne pole ära väsind.

Aga ma ei imestaks, kui küberneetiline Vene karu või mõni muu murelik loom lähetaks oma lõbusad noored sellise paramilitaarse projekti vastu pikettima — Eesti saatkonna ette Second Lifes näiteks. Jumal nendega.

(Siin lõpus oleks paras aeg häbematult teada anda, et Cybernetica otsib aina uusi töötajaid ja UMLi kontsentraat lugejaid. klaus@cyber.ee)

Jaotusvõrgud, Nabucco ja Eesti kaigas Gazpromi kodarais

Euroopa Komisjon tuli lõpuks lagedale oma kavaga. Energiajaotusvõrgud ja tootjad soovitakse lahku lüüa, Euroliidu-välistel ettevõtetel takistatakse enamusosaluse hankimine Euroopa jaotusvõrkudes, kuni nende kodumaa pole võimaldanud vastupidist ligipääsu. Aga see seab ka liikmesriikidele kohustuse oma monopolide tiibu kärpida, mida sugugi kõik täita ei soovi. Prantsusmaa ja Saksamaa hakkavad nelja sõraga vastu. Ettepaneku ajendiks olev Gazprom alles mõtleb, mida see kaasa toob “varustuskindlusele, Euroopa energiaturu konkurentsivõimele ja energiahindadele Euroopas”.

Budapestis aga toimus konverents Nabucco elluäratamiseks. Pielbags nimetas seda “Euroopa ühtse energiapoliitika kehastuseks”. Koguni prantslaste GDF-Suez tahab osaleda. Ungarlased olla väga hoolega püüdnud hajutada muljet, nagu oleks nad Blue Streamile käe andnud, teatades muuhulgas et riigil või piirkonnal oleks loll rahulduda ühe varustajaga ja raputades tuhka pähe varasemate avalduste pärast, milles Nabuccot tühipaljaks unistuseks nimetasid. Ehitusega enne 2009. aastat siiski algust ei tehta ja gaasi enne 2012. ei saa.

Täna selgub, kas Eesti heidab Nord Streamile kaika kodarasse, rohelised said mu rõõmuks seisukoha välja öeldud, ehkki mereuuringutele loa andmise koha pealt ollakse ettevaatlikult vait.

Valdas Adamkus aga kõneles Gruusia sõprade kogunemisel Carl Bildtile sellest, kui oluline on Leedu jaoks Ignalina sulgemise tingimustes võimalikult kähku Rootsiga elektrisild sisse seada.

Täiendus: Ivar Puura on tõlkinud Vladimir Milovi intervjuu Ehho Moskvõle 20. septembrist, milles  ELi ja Eesti otsuseid üpris mõistvalt kommenteeritakse: http://www.epl.ee/sartikkel/1638 

Gaasijuha ja muud loomad

Et see on siiski /päevik/, tuleb aegajalt vaeva näha kronoloogia ja ajalooliste isikutega.
Reedest pühapäevani olin välja lülitatud, vahepeal juhtunud (hiljem täiendada linkide ja muu pudipadiga):

– Venemaa valitsus tegi valimiste eel Putinile kummarduse ja palus end asendada, kellega parasjagu tarvis. Keegi saab peaministriks, Zubkov oli vist nimi. Kolhoosiesimees (Bring a third force into the Kremlin – unprepossessing people who even seem to be devoid of any substance at first glance) ja kaitseministri äi. Buldogid on vaiba all, räägitakse.

– EE tahaks tõsta elektri hinda, kõik röögivad. EE (seekord ekspress) räägib Liivega.

– Gaasihaide merepõhjauuringuteks tuleb anda luba või keelduda. Mart Laar kirjutab omadele:

kui Eesti soovib mingilgi kombel oma hoiakut enda majandusvööndisse rajatavasse gaasijuhtmesse ilmutada, siis ainukene võimalus on tal seda teha seoses loa andmisega uuringuteks. [...] Kui uurimisluba aga antud, siis järgmises astmes ehk otsustamises torujuhtme reaalse rajamise üle on Eestil rahvusvahelise mereõiguse kohaselt sisuliselt vaid üks ning väga kitsas võimalus ehk kinnitus, et Eesti ise samale alale torujuhtme rajab või seal maavarasid kaevandama asub.

Et IRLi hoiak on keelav, on loomulik. Otsustavus keelata vast motiveeritud ka kevadisest positsioonikaotusest Reformierakonnale. Laari torked Paeti pihta portfellitülist hoogu kogunud.

Mina küsisin rohelistelt Nordstreami-küsimust neljapäeval, vastusevariante sai seitse pakutud. Tänaseks laekunud paarkümmend inimhäält, pigem ollakse juhtmejutule ühel või teisel viisil vastu. Merepõhi vaja ära uurida, leiavad mitmed.

Muidugi, minu küsimus uuris arvamust ja tegutsemisstrateegiat ning põhjendusi nõnda ei seo.

—-

Selgub, et tundmatu zubkov on Patruševi ja FSB praeguse juhi Smirnoviga koos koolis käinud ning duumaspiiker Grõzlov on olnud tema kampaaniajuht 1999. aasta Peterburi kubernerivalimistel. Lisaks muidugi oli ta Sobtšaki ajal Peterburis Putini asetäitja.

Strandbergi ja teiseeestlase tuumadebatt

Allikas: KT artikkel + kommentaarium

Kaarel Tarand:

Lühidalt öeldes peavad S & P analüütikud muidu korraliku ettevõtte [st. Eesti Energia] põhiliseks ja süvenevaks puuduseks kavatsust hakata osalema Leedu tuumaprojektis. Ning hoiatavad, et kui Eesti Energia peaks oma osalust Ignalinas finantseerima laenuga, halvendab see märkimisväärselt ettevõtte finantsprofiili, sest väga suur summa pannakse pikkadeks aastateks ehitamise alla, kusjuures kuskilt ei paista lisatulusid, mis seda tasakaalustaksid.

teineeestlane:

Ei maksa segi ajada ettevõtte krediidireitingut ja energiakompanii võimet jätkusuutlikult kliente varustada. Ka sinu kui eraisiku krediidireiting halveneb, kui võtad eluasemelaenu (täiendavate laenude saamine muutub raskemaks), aga sul on koht, kus elada laenu tagasimaksmise ajal ja ka edaspidi.

Loomulikult on niisuguse eraisiku krediidireiting kõrge, kes elab üürikorteris ja pole pangalt laenu võtnud. Aga kas tal on eluase ka edaspidi?

Nii on ka Eesti Energiaga. Elektrit vajame ka peale aastat 2016. Tähendagu see pealegi investeeringuid ja nende alla raha kinnipanekut.

Marek Strandberg:

Krediidireitingu halvenemine tähendab Eesti Energiale kindlasti majandusvõimaluste halvenemist: ca 20 miljardi kroonine rahapaigutus Leedu tuumjaama (või ka väiksem) ei annaks niipea EEle ju mingit rahalist tulu . Leedu tarbiks ära enamuse selles jaamas toodetavast energiast ja siia piirkonda müümise võimalust ei jaguks niigi. Peamise raha teenib täna EE selles kohas kus voolumõõtja väljund mitte selles kohas kus juhe jõujaama seina seest välja tuleb.

Praegu…pange head inimesed tähele…on alandatu krediidireitingut juba selle tõttu, et kavatsetakse laenu võtta ja mõeldakse tuumajaama peale. No tavakodaniku krediidireiting ei lange küll selle tõttu kui ta hommikul ärkab mõttega, et läheks panka ja vaataks, mis laenu neil pakkuda on.

teineeestlane:

Strandberg, oled sa üldse kursis kõigi 3 Balti riigi energiabilanssidega? Praegu voolab meilt Lätti umbes see energiakogus, mis Ignalina esialgse, tagasihoidliku võimsusega variandi puhul oleks meile kuulunud. Kui Leedus uue tuumajaama valmimine tähendaks ka ainult seda, et Eesti ja Läti vahelistes liinides on voolutugevus 0, on see ikkagi meile kasulik, sest me ei pea enam Lätit vee peal hoidma.

Energia on mitte ainult majandus-, vaid ka julgeolekuküsimus, sh regionaalse julgeoleku küsimus.

P.S. Ma tean, et sul on suur kiusatus luua kuvandit, justkui põhjustaks TUUMAinvesteeringus osalemine suuremat krediidireitingu langust kui mistahes muu pika tasuvusajaga investeering.

Marek Strandberg:

2006 aastal moodustas Lätiga peetav energiakaubandus kogu EE netotoodangust 7%…2000-2006 kokku on moodustanud lätiga peetud elektrikaubanduse bilanss kokku ehk 10%.

Kui leedulased suudavad võivad nad mistahes jaama oma territooriumile rajada…see on aga majanduslik nonsenss. Miks peaksime selels osalema. Pragu vähemalt on 2000-2006 müüdud lätti 6,3 TWh elektrit. See on MÜÜK, kulla eineeestlane..eksport…tulud.

teineeestlane:

EE omatoodangule lisaks läheb Lätti veel transiit Venemaalt.

Ah et Leedu tuumajaam on majanduslik nonsenss? Aga ehk hr Strandberg ütleb, mis tagab Leedu ja osaliselt Läti elektrienergiaga varustamise pärast aastat 2009 ja ei oleks nonsenss? Või, kuna meil ollakse harjunud riike personifitseerima, siis kes tagab? Vastan ise: VENEMAA!!! Ju see ei ole nonsenss, ei majanduslik ega poliitiline…

Järelikult on Strandbergi arvates täiesti OK, kui Balti riigid pannakse totaalsesse energiasõltuvusse Venemaast.

Ignalina on investeering ka JULGEOLEKUSSE, hr Strandberg! Kui täiendav suur tootmisvõimsus Balti regioonis jääb sündimata (olukorras, kus vana Ignalinaga on kaputt 2009 ja keskkonnanõuetele vastavaks renoveerimata põlevkivikateldega aastal 2016), on see risk kõigile Balti riikidele. Või usub Strandberg Vene mõjusfääri mittesattumisse ja Lääne orientatsiooni säilitamisse ühes eraldivõetud Balti riigis, nii nagu Lenin rääkis sotsialismi võidust eraldivõetuna ühel maal (kui maailmarevolutsioon pidi jääma paremaid aegu ootama)?

Marek Strandberg:

Väga segane ja rahmeldav jutt teiselteestlaselt….venemaalt pole nimelt viimastel aastatel müügielektrit ostetud üldse. Mis transiidist siin juttu siis olla saab. Küll on venemaale müüdud ca 1 TWh eelmine aasta. Leedust on eelmine asta ostetud 0,15 TWh ja sinna müüdud 0,2 TWh…

Ignalina tuumajaam ei valmi parimalgi juhul enne 2018-2020 aastat…mis pe läheme sii vahepeal sohu ealma või? Kui see jamm üleüldse valmib.

Ehitama tuleb hakata lihtsamaid ja kütuseefektiivseid lahendusi ja pealegi on tuumjaama sellises julgeolekuliselt rabedas piirkonnas selge julgeolekurisk, mitte selle leevndaja

teineeestlane:

OK, teeme Strandbergi jaoks asja natuke lihtsamaks. Vt seda, mis käesoleval hetkel energiasüsteemide vahel toimub:

http://www.pohivork.ee/index.php?id=506 http://www.ast.latvenergo.lv/portal/page?_pageid=73,418995&_dad=portal&_schema

http://www.lpc.lt/en

Veel nädal-paar tagasi, kui praegune Ignalina oli remondis, oli pilt hoopis teistsugune – Leedu ja Läti vahel oli ülekanne nullilähedane ning Eestist Lätti voolas kõvasti rohkem kui praegu, sh osa Venemaalt. Praegu näiteks Tartu-Pihkva liinil ei paista midagi toimuvat, aga siis oli nii, et kõik, mis Tartusse Pihkvast sisse tuli, kõik Valmiera poole edasi läks.

Me Eestis tõepoolest Venemaa elektrit oma maal tarbimiseks ei vaja, sest suudame (hetkel veel) rohkem toota kui tarbida. Aga aastal 2016 ei pruugi see enam nii olla. Mida rutem see “soos” istumine lõpeb (uus Ignalina valmis), seda parem.

Midagi sellist, mis tagaks sama suures mahus energiatootmist kui tuumajaam, pole rohelised suutnud välja pakkuda ja ei peagi suutma. Neil on oma väike asi ajada (nina järjekordselt õige tuule suunas keeranud endiste kelnerite ja valuutavahetajate lobi) ja perpetuum mobile leiutamiseks kapatsiteeti napib. Õieti lõpetati viimase projektide vastuvõtmine Prantsuse Teaduste Akadeemias juba paar sajandit tagasi…

P.S. Vana Ignalina (RBMK-tüüpi, sama mis Tšornobõl!”) on juba pikemat aega siinses “rabedas piirkonnas” ja pole täheldatud terroristide huvi selle vastu.

Marek Strandberg:

Teineeestlasele veel: paraku ei loo mina seda kujundit, et Eetsi Energia tuumajaamapalaanid on nende majandusseisu kehvendavad…selle kuvandi on oma teadmistest lähtuvalt argumenteeritult esitanud Standard & Poors.

Eks lugege neid ise:

http://www.energia.ee/fileadmin/files/dokumendid/for_investor/ratings/Eesti_Energia_RU_Aug-2007.pdf

Kinnitan…mina ei ole selle teksti autor!

teineeestlane:

Jah, aga mitte sõnagi sellest, et investeering oleks kuidagimoodi halb just seetõttu, et ta on “nuclear”. Pigem mööndakse EE CO2-rikka tootmisportfelli mitmekesistamise kasulikkust.

Krediidireitingu langust põhjustab ikkagi rahade kaua aega kinniolek suure projekti all.

Marek Strandberg:

Jah…nuclear…selles kontekstis tähendabki et rahad on pikalt ja võimalik , et lootusetult pikalt või ka jäädavalt pikalt projekti all kinni.

Ega S&P ei olegi mingid konkreetse tehnoloogia fännid…lihtsalt osundavad selgelt, et tuumajaamade poole vaatamine pole just kõige mõistlikum tegevus…proovige mujale vaadata ja portfelli mitmekesistada.

teineeestlane:

Ära pööra dokumendi mõtet pahupidi:

Notwithstanding, the investment

in Ignalina could offer EE attractive diversification benefits given its

carbon-intense generation portfolio.