Radio Libera 1950–2008

Jäi silma, et 1. augustil lõpetas tegevuse Raadio Vaba Euroopa Rumeenia toimetus. (Rumeeniakeelsed saated Moldova suunal jätkuvad.)

Korda läheb see kõigepealt selle pärast, et Vaba Euroopa roll Ceauşescu-aegses Rumeenias oli tõesti märkimisväärne, Vaba Euroopa enda hinnangul saavutati Rumeenias 64-protsendiline kuulatavus. Rahvasuu rääkis, et ainsad kaks Rumeenias, kes Radio Liberat ei kuulanud, olid diktaator ja ta proua.

Igatahes, 1989. aastal, mil rumeenlased Ceauşescu kukutasid, oli Vaba Euroopa nende tähtsaim infoallikas. Ceauşescu aastatepikkune sõda raadiojaamaga lõppes lüüasaamisega. Tolle võitluse käigus, arvatakse, aitas salateenistus teise ilma kaks-kolm legendaarset raadiohäält (Noel Bernard, Vlad Georgescu). Securitate süüks pannakse näiteks ka pommiplahvatust Vaba Euroopa stuudios. Radio Libera lugu valgustama soovitaks Alexandru Solomoni dokumentaalfilmi “Cold Waves” (no ma ise vaatasin), paraku on Youtubest kättesaadav vaid filmi reklaamklipp.

Rahulolematud leiavad, et võttes arvesse Rumeenia võimude tänast nägu, oli sulgemine enneaegne. President Basescu tänukõnes Vabale Euroopale kõlas, et Rumeenia toimetuse sulgemine märgib, et Rumeenia teekond stabiilseks demokraatiaks on jõudnud finišisse. Aga paraku. Tänane Rumeenia on Euroliidu korruptiivsemaid riike, ajakirjandusvabadusega pole lood sugugi kõige paremad. Võimuladvikusse on tagasi roninud mõnedki Ceauşescu režiimi viljad. Õigussüsteem, pahandab Euroliit, on politiseeritud.

Näiteks blokeerivat parlament kõrgetele riigiametnikele esitatud korruptsioonisüüdistuste uurimist (teiste seas ei ole võimaldatud süüdistuse esitamist ekspeaminister Adrian Nastasele). Hiljaaegu kiitis Rumeenia parlamendi ülemkoda heaks seaduseelnõu, mis nõuaks meedialt heade uudiste kajastamist halbadega vähemalt samas proportsioonis.

Ühendriikide Kongress, mis ei ole paljuks pidanud hiiglasummade eraldamist kahtlase tulemuslikkusega militaarkampaaniateks, on paraku vist seisukohal, et pehmed vahendid maailma parandamiseks — Vaba Euroopat pean silmas, on hoopis asjatu rahakulu.

* * *

aga äsjasaabunud sms Moskvast kiitleb, et “Joime Punasel väljakul Lenini mauka ees Borjomi vett…”

Jugovisioon. Lauluga püssirohutünni.

Oluline saigi öeldud. Ridade vahelt võisite lugeda, et Kreisiraadio võib peksa saada. Kel aga nii lakoonilisest tekstist ei piisa, sellele selgituseks:

Minu kõrvu on küündinud kuuldused, et tänavune Eurovisioon peetakse värskes Gazpromi osariigis Serbias, mis muide homme presidendi valib — mõõduka Tadici või sõjakurjategijatega sõbrustava Nikolici. Siitmailt lähetatakse Eurovisioonile eeldatavasti Kreisiraadio punt, kes serbohorvaadi vestmikust omale laulusõnu leidnud. Kas kohalik elanikond liigutusest pisaraisse langeb, lavalviibijaid tomatitega loobib või kogu külaliskonna pantvangistab, ei ole veel päris selge. Kuna aga lähimal ajal toimepanekul järgmise tüki murdmine Serbia riigi küljest ja muist serblastest selle patu Euroopa arvele kirjutavad, on suurserblase hing järjekordsete julmuste suhtes ilmselt tundlik.

Eesti publikule pakub ehk Bosnia saatus ka huvi, ikkagi alagrupikaaslased jalgpalli MM-valikgrupis. Bosnia serblased nimelt saavad sellest, et Kosovo Serbiast lahku lööb, indu eraldumiseks kohmakast Bosnia riigist. Üks viimaseid meeldejäänud sõnumeid sealtkandist rääkis, et Bosnia serblased soovivad Bosnia armee laiali saata ja vabaneva raha otstarbekamalt kulutada. Seda ettepanekut võib isegi konstruktiivseks pidada.

Aga mis mina ka Balkanist tean.

No niipalju tuli veel meelde, et Albaanias kehtestus aasta algusest 10-protsendiline ühetaoline tulumaks ja albaanlased loodavad aprillis millegipärast NATO-kutset saada.

*

Hmm… Saakašvili tunnistab viimaks, et Kosovo iseseisvumise rahvusvaheline tunnustamine, millega järgmisel nädalal algust tehakse, on Gruusiale tõsine probleem (pidades silmas Venemaa võimalikku reaktsiooni Abhaasia ja Lõuna-Osseetia tunnustamise näol, mida Saakašvili on lubanud kohelda sõjakuulutusena).

*

Täienduseks (8.02.2008):