Tšuktšimaa kirikutüli

Vastaline piiskop Diomid olla täna kuulutanud, et viskas patriarh Aleksius II kirikust välja. (”Kolmekordne anateem ei tähenda, et selle endale kaela saanud vaimulikud on kohe Kirikust välja langend”, kommenteerib allpool Antonios.)

Diomid

Juuli algul, umbes sellal kui Roman Abramovitšil lõpuks Tšukotka kubernerikohuseist vabaneda õnnestus, lähetati Tšuktšimaale peapiiskop Mark, kellele Vene Õigeusu Kiriku Püha Sinod oli andnud korralduse võtta oma hoole alla Anadõri ja Tšukotka piiskopkond. Senine peapiiskop Diomid oli Sinodil kopsu üle maksa ajanud.

Diomid sattus pahandustesse juba 2007. aasta veebruaris, kui pöördus kogu Vene Õigeusu Kiriku poole üleskutsega tunnistada, et nad on reetnud tõelise usu, süüdistades kirikut pea painutamises ilmaliku võimu ees.

Hiljem on Diomid on kutsunud Patriarhaati demokraatiat poliitilise süsteemina mitte tunnistama, pidama ainsaks Jumala poolt heaks kiidetud valitsusvormiks monarhiat, neednud abortide ja eutanaasia toetajaid, alkohoolikuid ja narkosõltlasi, sodomiite. Tšukotka preestrid jõudsid Moskvat süüdistada enese müümises juutidele, oikumenistidele ja globalistidele, nõuda Aleksius II-lt ameti mahapanemist, kuna too osalenuvat Pariisis oikumeenilisel jumalateenistusel.

Diomidi arvates, kõnelevad uudiskanalid, on kirikujuhid süüdi vaikses leppimises valitsuse inimestevastase poliitikaga, mis lammutab riiki. G8 olla massoonlik organisatsioon, mis loodud sillutamaks teed Antikristusele, moodsad passid ja mobiiltelefonid olevat saatanast. Kirik peaks ta meelest loobuma dialoogist võimude ja teiste konfessioonidega, ennast isoleerima…

Et selline mees paratamatult toetajaid leiab, leidsid našistid, et isamaa on hädaohus ja võtsid vaevaks pidada Moskvas Päästja Kristuse Katedraalis kakluse Diomidi pooldajatega. Našistid süüdistasid diomidiste kirikulõhe tekitamises, diomidistid leidsid, et našistid on juudad, kel vabamüürlik komme kanda lipsu ja peksid našiste ikooniga pähe (teatab Interfax).

Kirikuvõimud leidsid, et Diomid on sektantliku ideoloogia levitaja ja süüdi kirikulõhe provotseerimises, lasid ta ametist priiks ja andsid talle võimaluse juulikuu 18. päevani pattu kahetseda. Selle asemel asunud Diomid aga rännakule mööda Tšuktšimaad, kuulutades, et ei kavatse midagi kahetseda, ega oma ametikohustuste täitmisest loobuda ja protestis (enda sõnul) tagandamise kirikukohtus.

Kriitikud ütlevad, et kirik rikkus Diomidi Markiga asendades kaanoneid. Hullem veel, Diomidi toetavate kogudustega kirikute hõivamiseks kasutati miilitsat, ametnikud aga olevat hoiatanud Tšukotkal kodanikke, et kui need jätkavad piiskopi toetamist, tabavad neid probleemid tööpostil.

Huvitaval kombel kuulutasid Moskva Patriarhaadi esindaja Vsevolod Tšaplin mõni aeg pärast Diomidi vabastamist, et Piiskoppide Nõukogu on end otsustavalt distantseerinud kahest äärmuslikust ideoloogiast: Diomidi omast ja, oh imet, “konfessioonide segamisest” ehk teooriast, mis võrdsustab kõik kristlikud konfessioonid ühe puu harudena. Õigeusu kiriku osalemisel palvustel, mis lörtsivad kokku õigeusu, katoliikluse ja protestantismi traditsioone, olla igaveseks kriips peal, kuigi minevikus, kui läänekristlased õigeusklike tõelisele usule lähemal olid, olnud sellised ettevõtmised õigustatud…