Kesk-Aasia “gaasi-OPEC”

Kui Armeenia-Aserbaidžaani piiril mõni aeg tagasi madinaks läks, seletasid mõned seda aserite katsega kasutada ära Armeenia sisesegadused, teised (mina ka) nägid ses Armeenia võimude katset Jerevani verevalamise järel meeleolusid suunata. Oli aga neidki, kes rääkisid Venemaa karvasest käest, mis püüab halvata katseid Transkaspia torujuhtme rajamiseks. Ime küll, aga Nabucco ja TCP ei ole endiselt surnud plaanid ja ameerika diplomaadid sõeluvad mööda Kesk- ja Väike-Aasiat lobitööd tehes. Vene asevälisminister pidas vajalikuks seda ebameeldivust peletada sõnadega, mida siinmail Nord Streami pihta suunatakse: selline merealune juhe end majanduslikult ära ei tasu. Elame-näeme, Aserbaidžaan alles tellis brittidelt tasuvusuuringu, Türkmenistan alles uurib oma gaasivarusid.

Paha uudis toruehitajatele tuli terake hiljem küll. Gazprom nõustus Kesk-Aasia riikidele gaasi eest senisest oluliselt rohkem raha välja käima. (Jutuksolnud hinnad on dollareis ligi kümme korda suuremad kui nood, mida viis aastat tagasi maksti.) Aleksei Miller ei olnud sest pajatedes kuuldavasti kõige rõõmsam ja lubas, et hinnavahe maksavad kinni tarbijad, eelkõige Euroopas.

Kui viimati sai kirjutet sellest, kust tuleb kolmandik vene eelarvetuludest, siis teine kolmandik peaks tulema energiakandjate müügist, eelkõige Euroliidule. Palju nüüd vaprate Kesk-Aasia riikide hinnakerimine seda allikat kuivatab, ei julge arvata. Transiidiriik Ukrainaga seotud probleemidele ennustatakse jätku, sest, kui ma nüüd pada ei aja, on Gazpromi poolt tulevaks aastaks Kesk-Aasiale lubatud hinnad juba suuremad kui too, mida Ukraina maksta on plaaninud.

(Seltsimehed Valgevenemaal, kes paari aasta eest maksid 40 dollarit tuhandest kuupmeetrist ja keda nüüd peagi võib 400-dollariline hind kollitama hakata, tunnevad end idanaabrist aga vist väga äratõugatuna — Lukašenko on palganud oma maine parandamiseks Euroopas Thatcherile võite vorminud PR-tegelase Timothy Belli. Berezovski sõber, kirjutab tost härrast Vikipeedia, Litvinenko surma puhul vallandatud meediakampaania taga olnud just parun Bell.)

Paistab aga küll, et kuni Venemaa tegi suuri plaane “gaasi-OPECist”, sai reaalne gaasiliit Kesk-Aasia riikide vahel olude sunnil teoks. Türkmenistani gaasijuhe Hiina suunas edevat jõudsalt, kui Usbekistani lõiku mitte arvestada. Aga aega on, nüüd kus Gazprom hiinlasist oluliselt enam maksta lubanud.