Venemaa valimiste hullumajast

Täna on ametlikult valimiskampaania viimane päev.

Putiniste ei varitse duumavalimiste eel juskui mingid ohud, kui siis peavad valimisi võltsima vastaste kasuks, arvatakse. (Üks vandenõuteooria kõneleb, et kaheparteilisest Duumast marsivad kommunistid välja ja tulemuseks on konstitutsioonivastane moodustis — Duuma ei tohi olla ainuideoloogia kandja.) Ometigi represseeritakse opositsiooni järjekindlalt — kagebiidid on harjunud riske maandama, seletab mõni.

Riskide maandamine läheb mõnes piirkonnas päris kaugele — Jabloko nimekirja juht Dagestanis lasti maha. Piirkondlik eripära, tuleb vist öelda, talviste kohalike valimiste aegu sihtisid Dahhajevski rajoonis valimisdebati käigus teineteist Ühtse Venemaa kandidaat ja Paremjõudude Liidu oma, väidetavasti sugulased. Hiljem sattus Paremjõudude Liidu kandidaat Nuhhovi saatjaskond Ühtse Venemaa varitsuse ohvriks, kaks poolehoidjat sai surma. Paremjõudude Liit võitis rajoonivalimised, mistõttu neile antud hääled tühistati. Nüüd on neli venda mainitud tapmises süüdistatuna kohtu all ja Nuhhov julges peidust välja tulla. Mispeale ta vahistati — rajooni tegevjuhiks oleva viienda venna nõudmisel. 2. detsembril muuhulgas kavas kohalikud kordusvalimised.

Üleriiklike lävepakuküsitluste läbiviijate seas, ühena kolmest organisatsioonist, on našistid. Veel üks risk maandatud. Valimistulemuste väljakuulutamise päevaks peaks olema 6. detsember. Eeldatakse, et juba varem lastakse našistid tänavatele, ülesandega tähistada võitu ja ahistada vaenlast. Et midagi värvilist jumala pärast ei juhtuks. Valimisprotokollide lõpliku kinnitamise töö on usaldatud keskvalimiskomisjoni töögrupile, mis kenasti õige partei kontrolli all — teistest seal liikmeid ei olegi. Opositsiooni esindajad valimiskomisjonis nimetavad sellise töögrupi loomist seadusevastaseks, säärane grupp moodustatakse esmakordselt.

Välisvaatlejate arvu piiramisest oleme kuulnud. Vene kohalik sõltumatu valimisvaatlustega tegelev
organisatsioon Golos langes Samaara piirkonnas kriminaaluurimise alla, süüdistatuna litsenseerimata tarkvara installeerimises. “Aitäh, Bill!” nagu ütles Novaja Gazeta peatoimetaja New Yorgis pressivabaduse auhinda vastu võttes. Ka NG Samaara väljaanne pandi kinni, kuna nende viimases allesjäänud arvutis olevat pruugitud litsentsita Microsofti tarkvara. Peatoimetaja tütar ja veel neli inimest on valimiste ajaks võetud vahi alla avaliku korra rikkumise eest, mis seisnenud selles, et nad vestlesid valjuhäälselt ja vehkisid kätega.

Võimud igatsevad kõrget valimisosalust, mis justkui tagaks legitiimsuse. Kirja teel hääletamine olla selleks suurepärane meetod. Näiteks õpetajatele korraldatakse tasuta ekskursioone, eeltingimusel, et nad sellist hääletusviisi pruugivad. Istud bussi — hääletad — ja läheb sõiduks. Jutud ja hirmujutud survest õige partei poolt hääletamiseks on üldse õige mitmekesised.

Presidendikandidaat Kasparov pisteti valimiseelseks nädalaks igaks juhuks kongi. Opositsioonijuhid korraldasid reaktsioonina pikette — üks inimene korraga. Sellisel kujul pole tegemist rahvakogunemisega ja võimudelt pole vaja luba küsida. Aga arreteerida on pahalane ju tarvis. Võimud saatsid üksikule meeleavaldajale sarnaste plakatitega seltsilised. Asi tehtud.

Üks sellistest piketeerijatest oli Viktor Šenderovitš, kelle üle neljapäeval kohut pidada ei suudetud, sest materjalid kilomeetri kaugusel paikenavast jaoskonnast ei jõudnud kohale. Kohtualusel soovitatud iseseisvalt leida materjalid, mille alusel saaks ta süüdi mõista.

Doni-äärses-Rostovis suunas internetipakkuja päringud Kasparovi ja natsionaalbolševike kodulehtedele ümber putinlikele saitidele. See ei pruugi ärimehi päästa, Tšitaa peaprokuratuur olla süüdistanud kohalikku internetiteenuse pakkujat ekstremistlikku informatsiooni levitamises, viha ja terrorismi õhutamises, kuna Internetis, teadagi, on igasuguseid lehekülgi.

Mis saab edasi? Putin olla oma Lužniki-kõnes kutsunud üles Ühtse Venemaa ridade puhastamisele valimisvõidu järel. Vaja on identifitseerida Putini tõelised sõbrad.

Mida arvata opositsioonist? Ühe legendi järgi Jabloko, Paremjõudude Liit ja kommunistid olla Kremliga kokku leppinud, et saavad Duumasse, kui hoiduvad kriitikast. Kreml paraku olla lubadusest taganenud, nüüd on opositsionäärid solvunud.

Ahsoo, presidendikandidaat Bukovski pidas miilits kinni vales kohas tee ületamise eest. Lasti siiski jaoskonnast tulema seekord veel.

Kardetud Berezovski mõisteti neil päevil tagaselja kuueks aastaks vangi.

Putin aga teatas kodanikele telepöördumises, et elu on läinud paremaks, elu on läinud lõbusamaks ja
kui teda / Ühtset Venemaad ei valita, riik laguneb.

Olümpia kui vulkaan. Sotši kinnisvaraprojekt.

Kõigepealt on teil võimalik kuulata suurt oraatorit, Putini inglise ja prantsuse keelt, kõnet mis toonud Sotšile rõõmu ja õnne — 2014. aasta taliolümpia.

Mõjuv, kas pole? Mida Putin otse ei öelnud, oli see, et kui metsa raiutakse, siis laastud lendavad.

Lahkuva Riigiduuma viimaseid tähtsaid töid on “Olümpiaseaduse” heakskiitmine ehk Sotši elanike maade eksproprieerimine. Et mõni mees nüüd oma kodu viimse kuulini kaitsta lubab, ei tohiks küll üllatav olla. Loomulikult on Gazprom, Deripaska ja Potanin juba platsis (ja tõstavad Abhaasia põgenikke välja), Sotši elanikel aga on jultumust Putini vastu meelt avaldada. Putinlased kiidavad, et sotšilased saavad ju püsti rikkaks, kommunistid aga kuulutavad, et õigus eraomandile on võõrandamatu.

“Elame selle olümpiaga siin justkui vulkaani peal,” kurdavad Sotši prouad.

Ühtse Venemaa Kemerovo grupeeringu stiilinäide

dokumendi imetlemiseks kliki pildil.

Täiendan: tuleb ära märkida, et gzt.ru väitel on tegu võltsinguga.

Venemaa aserahandusministri vahistamisest

Sai siin hiljaaegu kirjutatud Kremli klannisõjast, tollest kuis tšekistid isekeskis kisklevad. Hiljem veel mürgitati paar tükki ära ka. Aga putinlik tasakaalusüsteem ei koosne ainult tšekistidest.

Reedel arreteeriti Venemaa aserahandusministri Sergei Stortšak süüdistustega rahaliste vahendite kõrvaldamises eriti suures ulatuses, FSB-lased tuhnisid läbi tema kontori. Paistab see välja sedamoodi, et löögi all on stabilisatsioonifond, mille eest Stortšak vastutas, või siis rahandusminister ja valitsusjuhi asetäitja Aleksei Kudrin.

“Liberaaltehnokraat” Kudrini peetakse Zubkovi valitsuse mõjukaimaks liikmeks, sisuliseks juhikski. Rahandusministri kohal on Putin teda vajanud juba 2000. aastast, aserahandusministriks sai Kudrin juba 1997. aastal — Jeltsini ajal. Putiniga tutvus Sobtšaki-aegses Peterburis, oli aselinnapea.

Kudrini teeneks on 13-protsendiline ühetaoline tulumaks. Kõrge naftahinna tõttu paisunud riigitulusid on ta püüdnud paigutada stabilisatsioonifondi, ennustades naftahinna langemisel Venemaale raskeid aegu, rubla devalveerimist. Selline mees, et võib enesele aeg-ajalt lubada otsest kriitikat presidendi kavade suhtes. Hiljuti näiteks laitis põhitoiduainete hindade külmutamise plaani.

Aga sellesama stabiliseerimisfondi peale, mida Kudrin nimetab Venemaa turvapadjaks ja veendunult kaitseb, ihuvat hammast “jäiga liini mehed” ehk, kui ma õigesti taibanud olen, FSB-laste klann, mis leiab, et raha tuleks kulutada sisemaiste ettevõtete toetamiseks. Mida Kudrin taolistest plaanidest arvab, annab aimu pooleteistaastatagune artikkel Kommersandis.

Veel Gruusia sündmustest — silmatud uudised

• USA lähetas Matthew Bryza Gruusiasse, tema üks ülesanne on kutsuda üles eriolukorra kohesele lõpetamisele. Saakašvili aga andis teada, et Gruusias teatakse paremini, millal aeg selleks küps.
• News Corporation on teatanud, et valitsusjõud laastasid Imedi TV, so Gruusia ainsa opositsioonilise telekanali, varustust põhjalikult, kanal lähema kolme kuu jooksul eetrisse tagasi ei tule. Presidendivalimised on aga juba jaanuaris. Imedi vastu on algatatud kriminaaluurimine.
• Gruusia suursaadik Šveitsis pani protestiks valitsuse vägivallatsemise vastu ameti maha.
• Badri Patarkatsishvili lubanud presidendiks kandideerida, pole kõige parem uudis — loe, mis kirjutab Indrek Elling. Opositsioonierakonnad esmareaktsioonina erilist vaimustust üles pole näidanud. Ka Patarkatsishvilit kahtlustab valitsus riigipööramise katses.
• Saakašvili on vahepeal muutnud meelt Tööpartei juhi suhtes, lubab et Šalva Natelašvilit ei arreteerita. Natelašvili olla Gruusia pinnal, peidus ja meditsiinilise hoole all — mürgitus pisargaasist.
• Rahutuste mahasurumise käigus olla vähemalt üks inimene hukkunud, kuussada viidi haiglasse. Peksa sai Gruusia ombudsman, kes läinud lamavaid inimesi tümitanud politseinike korrale kutsuma. Poliitikutest olla tõsises seisus Davitašvili, Haindrava sai ka jälle peksa.
• Siseministeerium on algatanud uurimise ülereageerimise asjus. Tbilisis räägitavat, et vägivallaks andis korralduse Nicolas Rurua, mees kes juhtis Mkhedrionit Gamsahhurdiat kukutades ja olla hiljem zviadistidega võitluse käigus röövli- ja mõrtsukatöid toime pannud. Ja kes nüüd poliitikupõlves Saakašviliga lähenenud.

Kaadreid tänavalt:

Film: The Rise & Fall of the Russian Oligarchs

Mõned ajaloolised kaadrid on tõesti magusad.

(Filmi leidsin Robert Amsterdami blogist).

Gruusia sündmustest

Paneme tähele, et Saakašvili muutus vägivaldseks pärast seda, kui Okruašvili kinnitas, et on nüüd valmis oma varasemaid väiteid tõendama (mis iseenesest pigem bluff on). Saakašvili pillub süüdistusi küll Venemaa võimude, küll Boriss Berezovski pihta. Meie isamaliitlased, arukamadki nendest, ei suuda vastu panna kiusatusele näha rahva rahutuse taga Venemaa karvast kätt. Samamoodi süüdistas mingi seltskond Rooside revolutsiooni aegu Luure Keskagentuuri ja George Sorost. Seda, et rahval tõepoolest üle on visanud, usutakse millegipärast ikka kõige viimases järjekorras. Et Venemaa olukorrast kasu lõigata soovib, pole muidugi kahtlust.

Hilisem Saakašvili teade, et kohe-kohe tulevad ennetähtaegsed presidendivalimised, on aga kogu halva mängu juures andekas liigutus. Opositsiooniliidrite süüdistamine koostöös vene luurega siiski mitte.

Okruašvili taganes ülestunnistusest

Telekanal Imedi olla otseeetris näidanud opositsiooni meeleavalduste ajaks Münchenisse pagendatud Irakli Okruašvilit, kes teatanud, et vahi all antud tunnistused, mis prokuratuuri poolt filmituna meediasse paisati, olid antud surve all ja ei vasta tõele. Okruašvili vabandas toetajate ees, lubas varsti Gruusiasse naasta ja võrdles Saakašvilit Hitleriga.

http://newsgeorgia.ru/geo1/20071105/42089038.html

Kuulsat ülestunnistust ennast võib soovija ka vaadata:

Vladimir Socor aga leiab, et Patarkatsišvili on “opositsiooni privatiseerinud“.

Ališer Saipovi tapmisest, Usbekistanist, isegi Londoni Arsenalist

24. oktoobril tapeti Kõrgõzstanis Oši linnas usbekist ajakirjanik Ališer Saipov. Kesk-Aasia vabale sõnale on see vist vähemalt Politkovskaja huku mõõtu sündmus.

Saipov oli pinnuks silmas Usbekistani võimudele, kajastades järjekindlalt sealseid jõhkraid inimõiguste rikkumisi. Paar päeva enne mõrva avaldas Saipov arvamust, et Usbekistani julgeolek on tal sabas. Kurb on see, et Kõrgõzstani julgeolekujõud teevad kuulsast tulbirevolutsioonist hoolimata Usbekistani võimudega kõva koostööd. Samuti annab regulaarselt põgenikke Karimovi võimule välja Venemaa. Nüüdki teatas Kõrgõzstani siseministeeriumi ametnik, et mõrva uurimisel tehakse Usbeki julgeolekuteenistustega tõhusat koostööd. Näiteks konfiskeeris politsei Saipovi ajalehe toimetusest, aga too on haruldus Usbekistanis (smuugeldatuna) leviva Karimovi režiimi kritiseeriva väljaandena, dokumendid ja arvutid. Kardetakse Saipovi kontaktisikute pärast. Samuti paistis siseministeerium silma sellega, et süüdistas hukkunud ajakirjanikku lähedastes sidemetes keelustatud islamiorganisatsioonidega, Saipov olla neil raha vastu võtnud. Saipovi sõprade sõnul on see laim. ferghana.ru teateil blokeerisid Usbekistani võimud ligipääsu mõrvast juttu teinud internetilehtedele.

Euroliit, mis paariaastataguse Andižani veretöö järel (hukkus 700 inimest) oli sunnitud Usbekistanile sanktsioonid kehtestama, parasjagu leevendas neid 15. oktoobril. Usbekistan oli kuni Andižani sündmusteni Ühendriikide tähtis liitlane, sealseid jubedusi kirjeldanud Briti suursaadiku kiskus Tony Blairi valitsus avameelsuse tõttu ametist. Veretöö asjus ei saanud ameeriklasedki vait olla ja pidid selle patu tõttu välja kolima sõjaväebaasist Usbekistanis. Kommentaatorid kardavad, et kurameerides Usbekistani võimudega, millelt loodetakse islamiäärmusluse taltsutamist, juhtub see, et praegu küll väga alla surutud opositsioon, mis just islamist tuge leiab, on kord võimule tõustes Lääne suhtes pehmelt öeldes allergiline. Aga pole hullu, reedel kogunes Taškendis Šanghai Koostöö Organisatsioon, sõprussidemeid otsib Iraan…

Usbekistanis toimuvad detsembris presidendivalimised, 1989. aastast võimul olnud Karimov kavatseb riiki valitseda ka järgmised seitse aastat.

Kõrvalteemaks: Briti parlamendiliikmed, kes palusid välisteenistusel hiljuti avaldada paari ülalmainitud suursaadiku omaaegset raportit värske Arsenali jalgpalliklubi suurosaniku, usbekist ärimehe Usmanovi osas, said keeldumise osaliseks. Raporteis peaks olema juttu Usmanovi sidemetest Putiniga, ning sellest, kuis Usmanovi tegutsedes Gazpromi läbirääkijana, maandus presidenditütre Gulnara pangakontole 88 miljonit dollarit.

Ališer Saipov oli 26 aastat vana, kolmekuuse tütre isa.

Video: Saakašvili nuhtleb Vene rahuvalvajaid

Vene “rahuvalvajad” nabinud Gruusia kontrollitaval territooriumil kinni “patriootlikku noortelaagrit” turvanud politseinikud, kolkinud neid ja saavutanud selle, et kaela sadas president Saakašvili isiklikult. Suurepärane PR presidendi jaoks enne homseks kavandatud opositsiooni meeleavaldusi, relvastatud vaenlase keskel paradeerimine on tõesti kõva sõna. Youtube’st leidis mitmekesise valiku filmimaterjali, alates arreteerimisest enesest. Järgnev aktsioonifilm on aga juba Saakašviliga peaosas:

Täiendus: Lisan siiasamasse ka opositsioonijuhi Haindrava telepoksi Sergei Markoviga. Eriti lõbus on esimese lõigu lõpp.