Olümplased ja Birma

Europarlamendi paremtsentristid ja liberaalid kutsusid teatavasti üles ELi boikoteerima Pekingi olümpiat, et avaldada survet Hiinale, mis ÜRO julgeolekunõukogu vetoõigusliku liikmena Birma huntale tuge pakub.

EPL: Birma opositsionäärid on väitnud, et viimaste päevade meeleavaldustel on tapetud umbes 200 inimest, kuid kolonel Hla Wini sõnul on tapetuid üle tuhande.

Eesti Olümpiakomitee peasekretär Toomas Tõnise EPLile: “Sportlased on aastaid valmistanud ühtseks rõõmupeoks, mida olümpia on. Meie seisukoht on, et sportlased ei tohiks poliitiliste hetkesuundade tõttu kannatada ning ma arvan, et ükski 205-st olümpiakomiteest ei kavatse selle üleskutsega kaasa minna.“

Stratfori prognoosid neljandaks kvartaliks

Konspekteerime. Huvitavam minu jaoks ikka Venemaaga seonduv, palju on välja jäetud, eriti Aafrikat ja Ladina-Ameerikat puudutav.

Ühendriigid ei saa Iraagist lahkuda, too oleks nagu riik hõbekandikul Iraanile ulatada. Nii et Bush hoiab väed sees, nii ulatuslikud kui võimalik. Illusioone enam pole, eesmärk nüüd puhtstrateegiline: kärpida Iraani mõju. Kurameeritakse sunniitidega. Iraanil pole mõistlik põrgut valla päästa — isegi Iraagi šiiitide käe läbi. Parem on see ähvardus õhus hoida ja läbirääkimisi pidada. Demokraadid Bushi sõda ei saboteeri, kasulikum on oodata valimisperioodini. Iraagi jamad, ühtsuse puudumine ja aeglustuma hakkav majandus kärbivad tõsiselt ameeriklaste võimalusi tegutseda oma “normaalses” rollis rahvusvahelise vahekohtunikuna.

See annab Venemaale (võibolla viimase) suurepärase võimaluse oma mõju kasvatada. Pikem konflikt ei sobi demograafiliste hädade tõttu. Tegutseda tuleb kohe. N. Liidu varisedes taganes Venemaa oma loomupärastest (natural) piiridest. Kui Venemaa tahab saabuvas demograafilises kriisis ellu jääda, peab ta end neis piirides taaskehtestama kuni veel on Läänega silmitsi seistes võrdlemisi tugev.

Esimene samm saab olema flirt Iraaniga. Oktoobri keskel külastab Putin mõttetut Kaspia rannikuriikide kogunemist Teheranis. On tõenäone, et edenevad kõnelused kõikvõimaliku Vene tehnika jagamiseks Iraanile vastasseisuks Ühendriikidega. Kremli huvi hoida Ühendriigid venivas Iraagi mülkas, võitmaks ise tegutsemisruumi. Pikemas perspektiivis on Iraan muidugi võistleja.

Venemaal olla kaks võimalust: leppida Ühendriikidega, et üks saab Nõukogude ruumi ja teine Iraani või ette võtta rida rünnakuid Lääne mõju väljajuurimiseks oma huvide piirkonnast. Suurimaks takistuseks olla Venemaale aga ta oma valitsus, st. Putini lahkumisega kaasnevad võimuheitlused. Oletades korraks, et Putin on võimeline oma rahutud liitlased ohjesse saama, oleks Venemaa võimalused geopoliitilisi hoope anda mitmekesised. Stratfor hindab, et Putini peas on prioriteedid sellised:

Esiteks tuleks vägedega üle ujutada Tšetšeenia, Inguššia ja Dagestan, et sealt mingit piiksugi ei tuleks.

Järgmiseks on kaalukausil on Ukraina, kus juba 30. septembril üldvalimised. Hoolimata riskist vallandada järgmine oranž mäsu, on Venemaal vaja Ukrainas Vene-meelne võim kindlustada, ilma selleta on kõik katsed Venemaa võimu kasvatada mõttetud. Kui võimule saavad läänemeelsed jätkub kriisiõhutamine vanaviisi.

Kolmas küsimus on Aserbaidžaan, mis püüdleb küll sõltumatust Moskvast, kuid on liialt isoleeritud. Vajadusel võib Venemaa loota Armeenia sõpradele, mõni relvakoorem oleks piisav et sõda jälle lahti päästa.

Neljandaks, Gruusia ja Balti riigid. Gruusia vajab hädasti ameeriklaste toetust. Ilma Gruusiata pole Venemaal iial täit kontrolli Põhja-Kaukaasia üle. Abhaasia ja Lõuna-Osseetia otsene annekteerimine pole Gruusia murdmiseks vajalik, aga muutub aina tõenäosemaks.

Balti riigid on jalus Venemaa energiavõimu laiendamisel Euroopas. Vene-Balti kriis osutaks Ühendriikide võimetusele piirkonnas ja naeruvääristaks NATO ja Euroopa julgeolekugarantiisid. Vältimaks Euroopa suurte ebameeldivat reaktsiooni on tulusam Ühendriikide võimetust esiteks demonstreerida Gruusias.

Vähemtõenäolised on aktsioonid Moldovas ja Kesk-Aasias, sest Moldovat on raskem rohkem murda, kui ta juba murtud on ning Kesk-Aasias põrkub Venemaa ebameeldival kombel Hiinaga. Hiina ja Läänega korraga maadelda ei kannata. Türkmenistan oleks ometi kena tasku pista.

Kui midagi viltu kisub, on alati olemas Kosovo püssirohutünn.

Stratfori arvates on Euroopas vaid kaks riiki, mis suutlikud Venemaa lainetusi mõjutama: Poola ja Saksamaa.

Hiinlastele omakorda sobib väga, et USA on Iraagi soos ja Venemaa hõivatud agressiooniga endises Nõukogude ruumis.

Pakistanis on 6. oktoobril presidendivalimised, rahutus kasvab. See mis sealt välja tuleb ei sobi Ühendriikide kampaaniatele piirkonnas. See lähendab Ühendriikidele Indiat. India on energeetiliselt hapus olukorras, vajab tuge. Mureks ka islamiseerumine. Ühendriike huvitab India väga, küll tasakaaluks Hiina vastu, küll muudel põhjustel. India Vene-sidemeid püütakse hajutada.

Maailmamajandus: majanduskasv, mis pärast 11. septembrit 2001 hoo sisse sai, on sulanud ja küsimuse all on, kas järgneb üleilmne surutis. Majanduskasvus olnud neli süüdlast: OPECi hirmudest tingutud kasv naftatootmises, suurte valitsuste kogukad ergutuspaketid, keskpankade otsus laenuintresse kärpida ning Aasia kapitali laviin rahvusvahelisse rahasüsteemi. Kolm esimest on aga ammu ära auranud ja neljaski kadumas. Hiina kapital saab olema täpsemalt sihitud ja poliitilisem ning kelle õuele see maandub, ei pea muretsema, mis saab rahvusvahelisest süsteemist.

Stratfor kardab, et vähemalt Ühendriike ootab seisakuaeg — ollakse alles aeglustumise algfaasis, ja intressikärped kipuvad mõju avaldama alles kuue kuni üheksa kuu möödudes.

Gruusia läheb pahaks

President Saakašvili tegi ÜRO peaassambleel kurja häält Venemaa suunas, pärast seda kui Gruusia väed tapsid kaks Vene ohvitseri, kes treenisid abhaase “terrorismivastaseks võitluseks”. — http://www.epl.ee/artikkel/401795

Samal ajal… vahistati Gruusia endine kaitseminister Irakli Okruašvili korruptsioonisüüdistustega, vaid päevi pärast seda kui Okruašvili asutas opositsioonipartei, tuli lagedale mitmesuguste ränkade süüdistustega Saakašvili aadressil ja vihjas, et kunagine roheline peaminister Zurab Žvania mõrvati. Juba varem jõuti vahistada paar Okruašviliga seotud isikut.

Nadid lood.

Täiendus: Okruašvili vahistamine tõi kaasa 15000-pealise meeleavalduse.

Venemaa religioossed arengud

Paul Goble refereerib kirjutisi, mis uurivad Venemaa religioosseid arenguvõimalusi. Ja räägivad, et kuigi Patriarhaat armastab korrutada, kuis 80% venemaalastest olla õigeusklikud, on tegelik olukord pisut teine. Koguni nõnda, et protestantlike koguduste arv Venemaal on ületanud õigeusklike ja katoliiklike koguarvu. Ja et praktiseerivate protestantide arv kipub viie aasta jooksul õigeusklike (praktiseerivaid olla 2% elanikest) ja katoliiklaste oma ületama. Ja et enne kui saabub vältimatu — islami ülekaal, võib Venemaast saada protestantlik riik. Ja et säärane paradigmanihe oleks revolutsioonilisem areng, kui bolševike võimuhaaramine 1917. aastal või Nõukogude Liidu kokkuvarisemine.

Leedu energiamured

Päevaleht on kirjutab tuumajaamast. Ja on  jutuks võtnud ka Leedut ähvardava energiahäda üldisemalt, minu ammuse mure, millest sõnagagi ei taha rääkida kaasrohelised tuumavastast kihutustööd tehes. Lähiperspektiivis on niiehknaa täielik sõltuvus Vene gaasist või Ignalina kasutustähtaja pikendamine.  Poola energialink on tulevikumuusika, võibolla koguni sõltuv tuumakõneluste edenemisest. Kuulda aga, et Rootsi lingi tasuvusuuring lubab asja ära teha ilma eurorahadeta.

Putinjugend Moskvas korda valvama

EPL on tõlkinud Moscow Timesist.

Põhiline korrarikkuja, keda sihtakse on opositsioon. Tsitaate leiab siit:

http://darknessatnoon.blogspot.com/2007/09/sound-of-marching-boots.html

poliittest

You scored as Green, <’Imunimaginative’s Deviantart Page’> Green 92% Anarchism 83% Democrat 83% Socialist 58% Republican 25% Fascism 25% Communism 25% Nazi 8% What Political Party Do Your Beliefs Put You In? created with QuizFarm.com

Ingušeetia tapatööde tagamaadest

RadioFreeEurope/RadioLiberty: http://rferl.org/reports/FullReport.aspx?report=567

Ingušeetia on viimase kolme kuu jooksul olnud igapäevase vägivalla tallermaaks, sihtmärkideks ühelt poolt kohalikud julgeolekujõud ja arvatavad võimude kaasajooksikud, teisalt aga mitmesugustest rahvustest süütud tsiviilelanikud.
Ametnikud kipuvad süüdistama mässulisi, asi aga keerulisem. Täiendavate siseministeeriumi vägede toomine Ingušeetiasse on olukorda teravdanud.

Vastupanuvõitlejad sihivad tõepoolest süstemaatiliselt sisevägedes teenivaid ingušše, keda peavad reeturiteks.  Inguši jamaat aga rõhutab, et tavalisi moslemeid püütakse säästa.

Üheks eesmärgiks on vabaneda Moskva-meelsest presidendist Murat Zjazikovist. Seda eesmärki teenivad rünnakud jõustruktuuridele ning üksikutele valitsusametnikele. Jamaat aga teatab, et inimesi, kes elavad rahulikult, ei sihita, olgu nende rahvus milline tahes.

Ometi on viimase aja ohvrite hulgas kaks vene perekonda, korea perekond, vene naisarst, mustlaspere. Needki kirjutatakse tavaliselt mässuliste arvele, ja vene meedia tõrkus avaldamast tõsiasju, et ühe vene pere mõrva puhul olid arreteeritud kahtlusalusteks hoopis vene ja osseedi palgalised sõjaväelased, et selle infoga avalikkuse ette tulnud inguši ametnik tapeti ise 11. augustil, et vene õpetajanna, kes põgenes kui ta pere tapeti, teatas Novaja gazetale, et tapjad rääkisid vene keelt aktsendita.

Vene julgeolekujõud on tänaval avalikult maha lasknud ja mitmeid noori inguši mehi, kelle laibad seejärel, jällegi avalikult, granaatidega varustatud, tunnismärgina edukast terroristidevastasest operatsioonist.

Zjazikov näeb vägivallas sabotaaži plaanidele kutsuda piirkonda tagasi pagenud venelased. Inimõiguslased näevad kurja kätt, kelle eesmärgiks õhutada etnilisi pingeid. Või siis soovi Venemaa valimisi edasi lükata ja Putini võimuaega pikendada.

Teised näevad tsiviilelanike tapmiste taga tumedaid jõude, kelle sooviks on diskrediteerida niigi ebapopulaarset Zjazikovi. Näiteks kahtlustatakse Kadõrovi liitu Vene sõjajõududega, üks huvitatud Tšetšeeni-Inguši vabariigi taastamisest enese võimu all ja teine otsimas kattevarju nafta- ja relvavargustele.
Mõeldavaks peetakse sedagi, et pagenud Russnefti pealik Gutserijev, äge Zjazikovi vastane, on kuidagi osaline.

Pole selge, kas viimaste mõrvade ja kolm-neli aastat tagasi aset leidnud inimröövide vahel on seos. Tookord rööviti mitusada inguši meest. Inguššide arvates Põhja-Osseetia jõustruktuuride poolt, kes töötavad kohaliku juhtkonna ja seega ka Moskva heakskiidul. Soov olla sundida ingušid loobuma jonnakast kampaaniast väljatõrjutud inguššide repatrieerimiseks Põhja-Osseetia Prigorodnõi rajooni, mis oli Tšetšeeni-Inguši ANSV osaks, enne tšetšeenide ja inguššide küüditamist Kesk-Aasiasse 1944. aastal. 1992. aastal hukkus Vene sisevägedest toetatud osseetide ning rajooni naasnud inguššide kokkupõrgetes Vene statistika järgi 150 osseeti ja 300 ingušši. Kümned tuhanded ingušid olid sunnitud põgenema

Inguši ametnike vihjeid Gruusia ja Al-Quada süüle ei hakka siin kordama.

Indulis Emsis astub tagasi

Läti ekspeaminister ja roheliste juhtkuju Indulis Emsis astub Ventspilsi jamade kriminaaluurimisega seoses Seimi esimehe kohalt tagasi ja loobub saadikumandaadist.

Jaotusvõrgud, Nabucco ja Eesti kaigas Gazpromi kodarais

Euroopa Komisjon tuli lõpuks lagedale oma kavaga. Energiajaotusvõrgud ja tootjad soovitakse lahku lüüa, Euroliidu-välistel ettevõtetel takistatakse enamusosaluse hankimine Euroopa jaotusvõrkudes, kuni nende kodumaa pole võimaldanud vastupidist ligipääsu. Aga see seab ka liikmesriikidele kohustuse oma monopolide tiibu kärpida, mida sugugi kõik täita ei soovi. Prantsusmaa ja Saksamaa hakkavad nelja sõraga vastu. Ettepaneku ajendiks olev Gazprom alles mõtleb, mida see kaasa toob “varustuskindlusele, Euroopa energiaturu konkurentsivõimele ja energiahindadele Euroopas”.

Budapestis aga toimus konverents Nabucco elluäratamiseks. Pielbags nimetas seda “Euroopa ühtse energiapoliitika kehastuseks”. Koguni prantslaste GDF-Suez tahab osaleda. Ungarlased olla väga hoolega püüdnud hajutada muljet, nagu oleks nad Blue Streamile käe andnud, teatades muuhulgas et riigil või piirkonnal oleks loll rahulduda ühe varustajaga ja raputades tuhka pähe varasemate avalduste pärast, milles Nabuccot tühipaljaks unistuseks nimetasid. Ehitusega enne 2009. aastat siiski algust ei tehta ja gaasi enne 2012. ei saa.

Täna selgub, kas Eesti heidab Nord Streamile kaika kodarasse, rohelised said mu rõõmuks seisukoha välja öeldud, ehkki mereuuringutele loa andmise koha pealt ollakse ettevaatlikult vait.

Valdas Adamkus aga kõneles Gruusia sõprade kogunemisel Carl Bildtile sellest, kui oluline on Leedu jaoks Ignalina sulgemise tingimustes võimalikult kähku Rootsiga elektrisild sisse seada.

Täiendus: Ivar Puura on tõlkinud Vladimir Milovi intervjuu Ehho Moskvõle 20. septembrist, milles  ELi ja Eesti otsuseid üpris mõistvalt kommenteeritakse: http://www.epl.ee/sartikkel/1638