Tadžikistani tammid
8. juuli 2007
bloginurgas on jupp aega märkmed. Tadžikistanist olen tahtnud kirjutada.
Tadžikistan on selline tore riik, mis saab 98% elektrienergiast ühest hüdroelektrijaamast, mille ehitas Vakši jõele Nõukogude võim aastatel 1961–1980. Nureki tamm on ühtlasi maailma kõrgeim — 300 meetrit on ka midagi. Kuulda on, et vähemalt 100 meetrit on tammi taga juba muda. Roguni tamm ülesvoolu pidavat tulema koguni 335 meetrit kõrge. Kui selline katki läheb on paras jama lahti.
http://www.eurasianet.org/departments/insight/articles/eav062907.shtml
Ohtlikuks on kuulutatud Mugrabi jõel asuv looduslik, 1911. aastal maavärina tagajärjel moodustunud Usoi tamm. Kukkunud mägi jõe teele. Tammi purunemine teeks puhta töö Mugrabi orus, katastroofi mõjud võiksid ulatuda Amudarjani välja kui mälu ei peta.
http://www.eurasianet.org/departments/insight/articles/eav070207.shtml
Igatahes on kodanik Imomali Rahmanov taipamas, et muude loodusrikkuste puudumisel võib vee müük veenäljas naabritele hüva mõte olla. Juba kunagine põhikooli geograafiaõpetaja tagus kaugel 20. sajandil me peadesse, et vesi saab olema 21. sajandi “nafta”, suurte tülide põhjustaja.
27-08-23 Usbekistan ei ole kuuldavasti just kõige rõõmsam Tadžikistani tammiprojektide üle, mis mõjutaksid Amudarja ja Sõrdarja veevarustust. Lisaks Tadžikistanile olla ka Hiinal kavas piirkonna (Xinjiang) majanduselu tammiehitusega turgutada. Shanghai Koostöö Organisatsiooni riikide omavahelised suhted paistavad pingelised.
