Kesk-Aasia gaasivõitlus Lääne jaoks kaotatud?
13. Mai 2007
Tundub, et selles sõjas on Lääs viimastel päevadel üpris lootusetult auti mängitud, olgu siis põhjuseks Euroopa energiakoostöö puudumine või Lääne geopoliitiline kanapimedus.
President Nazarbajev ütles väidetavasti välja, et Kasahstanil on kavas oma energiakandjad edaspidi maailmaturule viia eelkõige või ainult Venemaa torustike kaudu. Kasahstani gaasi osas kirjutatakse lepingud kuuldavasti alla mõne päeva jooksul peale Euroliidu ja Venemaa kohtumist Samaaras. Muidugi huvitub Kasahstan ka venelaste Blue Stream II-st, mis jätab eurooplaste Nabucco kuivale. Euroliidul aitab vaipa alt tõmmata värske liige Bulgaaria.
Teiseks Türkmenistan. Putin, Nazarbajev ja Berdõmuhhamedov deklareerisid, et peagi kirjutatakse alla leping uue Venemaa-suunalise gaasijuhtme rajamiseks. Türkmenistan küll ei välista muudeski gaasiprojektides osalemist. Kasahstan (erinevalt Türkmenistanist) saatis tagasihoidlikumat sorti esindaja ka Putini võiduretkega samaaegselt toimunud Poola energiakohtumisele, kus Poola, Leedu, Aserbaidžaan, Ukraina ja Gruusia otsisid võimalust, kuis Euroopa Venemaa-sõltuvust piirata.
Venemaa, mis ei raatsi uutesse kodumaistesse gaasimaardlatesse raha paigutada, on lahkelt nõus tegema sama Türkmenistanis. Kasahstani nafta- ja gaasimaardlaid lasi Venemaa rahulikult arendada Lääne kompaniidel, kel raha ja tehnilist suutlikkust. Nüüd aga püütakse toodangut turule lubada ikka ja ainult Venemaa kaudu. Võib arvata, et Kasashtani käed ei olnud ses küsimuses vabad — soovi korral võiks Venemaa Kasashtani praeguse gaasiekspordi, mis kulgeb Venemaa kaudu, pankrotti lasta. Präänikuna on Kasahstanile, kus paiknevat viiendik kuni veerand maailma uraanivarudest, lubatud ka “rahvusvahelist” uraanirikastamise keskust Irkutski oblastis.
Rahast: Venemaa väitel läheb nende edendatav Kasahstani maismaal kulgev gaasijuhe maksma miljard dollarit, Euroopale ja ameeriklastele huvi pakkunud Kaspia-alune maksaks-maksnuks 10 miljardit. Oleks teostatav ka odavamalt, kui gaasijuhe kulgeks Vene vetes, seda aga Venemaa muidugi sündida ei laseks. Oli võimalus ehitada gaasijuhe läbi Kaspia mere sügavaima osa. Selline priiskamine Kasashtanile erilist huvi ei paku — raha nad sellesse panna poleks raatsinud. Lisaks kõigele pole Kaspia mere äärsed riigid suutnud kokku leppida, kellele milline osa veekogust kuulub.
Stratfor arvas paar päeva tagasi, et Lääs on Kesk-Aasias kaotaja, aga Venemaal on veel konkurente — Aasias. Küllap peeti silmas eelkõige Hiinat, mis samuti ei maga. Venemaa müüb Türkmenistani gaasi praegu edasi kaks ja pool korda kallimalt, pole just põhjust rahuloluks.
Lõpetuseks link Iraani opositsionääride prantsuskeelsele veebiküljele. Nemad panevad Kesk-Aasia riikide otsuse semmida Venemaaga ameeriklaste saamatuse arvele Afganistani sõjas, mida peetavat justnimelt gaasijuhtme vedamiseks Türkmenistanist India Ookeanini. Vihjatakse sellele, et Taliban sõdib Vene ja Hiina relvadega, ning väidetakse, et Iraan on Venemaa faktiline liitlane:
http://www.iran-resist.org/article3432
Täiendus: Krakowi kohtumise tulemusel sündinud liit leppis kokku Odessa-Brodõ naftajuhtme pikendamises Gdanskini ja ootab teisi riike liituma: http://www.kommersant.com/p765000/r_528/energy_summit/
Euroopa naftajuhtmete kaarti näeb siit: http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/a/ad/Oil_pipelines_in_Europe.png
RusEnergy aga kahtlustab Kasahstani ja Türkmenistani: “Возможно, в перспективе большей, чем несколько лет, они планируют не увеличить, а уменьшить влияние России на свой нефтегазовый комплекс.“
