võitja jätab kõik*

Härra Sibulal on täna meel hää, Europarlamendi valijate protsent on 2004. aastaga võrreldes üle pooleteise korra kõrgem. Võit missugune. Olevat üks hüva asi kui palju rahvast valimas käib. Eks see vist valimiste ja võimu legitiimsust ja seeläbi riiklist staabilsust kosutabki, teiselt poolt tuleb aga tunnistada, et tänavuste valimiste osalusprotsent kerkis omajagu konflikti najal. Üks tõttas häält andma Keskerakonna, teine Ansipi valitsuse, kolmas kõigi (erakondade) vastu. Ehk pingeid ja mitte rasvast rahulolu peab olema ühiskonnas, et üks tubli osalusprotsent saavutada.

Suurimad teened kõrges valimisaktiivsuses on ehk isand Edgaril, kes teada andnud ka seda, et tema (just tema ja mitte keskerakonna) poolt hääletavad nii pooldajad kui vastased. Tõsilugu, on neid, kes pole taibanud, et ei lähe Edgar Euroopasse ühti ning kindlasti on Europarlamendi valimisi võimalik käsitella kui Ateena demokraatia traditsioonide elustamist, killukohtu sisseseadmist Eesti Vabariigis. Kui sulle ei meeldi Igor Gräzin, saada ta Brüsselisse. Nagu pani tähele ka Andrus Kivirähk, on suletud nimekirjade puhul potentsiaalselt tegemist teretulnud abivahendiga erakonnasiseste sõlmede läbiraiumiseks. “Ääretult humaanne viis inimestest vabanemiseks, kui
võrrelda näiteks kombega kassipoegi uputada.” IRL saadaks jalust aatemehe, rohelised polariseeriva ninamehe, Edgar oma naise. Sotside plaan oli saata pensionile oma rahandusminister. Ei ole meite maal ju lordidekoda võtta.

Ja muidugi, kus häda kõige suurem, seal kampaaniapättust kõige rohkem.

Mõned tuttavad härrad, vanamoodsad või idealistid ilmselgelt, leidsid et valimiste eel on tarvis tõsiselt tegeleda erakonna programmiga — välja töötada, parandada, kinnitada, kuulutada. Ei hakanud mina neile ütlema, kuivõrd tulutu on see tegevus kampaania seisukohast tänases maailmas. Edu ei saavuta mitte see, kes oma seisukohad selgesti välja hõikab, pigem see, kes hoidub nende jutuksvõtmisest või harrastab mingit sorti “konstruktiivset mitmetähenduslikkust“.

Postimees hõikab väidetavaid valimistulemusi, Tarandipoeg ongi sotsid europarlamendist välja söönud. Mis siis ikka parata, ehk läheb sotsidel sügisel paremini. Näis kas Tarand muutub tõesti roheliseks.

Sellest kuidas ma kaheksa tunniga e-hääletatud ei saanud, siinkohal aga vaikin. Tänase seisuga on takistused murtud, paraku polnud see nõnda veel kolmapäeva õhtul.

Valimistulemuste lehte kusagilt ei paista, VVK koduleht pole suutnud tänapäevaste liiklusoludega kohaneda.

—–

* kuna esialgne üsna juhuslik pealkiri “võitja võtab kõikjal” tekitas soovimatuid assotsiatsioone, vahetasin ta välja. Uuematel andmetel pingutasid tarandlased 60000 häälega üle, aga sotsid saivad ikkagi kohakese.

Venemaa sotsiopaatiast ja idamaisest despotismist

Paul Goble on inglise keeles ümber jutustanud kaks huvitavat venekeelset kirjatükki:

Esiteks diagnoosib “keegi õigeusu preester” Vene riigil 9. mai puhul sotsiopaatia (ehk antisotsiaalse isiksushäire): artikkel vene keeles või Goble vahendusel inglise keeles. Kuna Goble ütleb, et härra autor on “a Russian Orthodox priest“, on asjakohane ära märkida, et (tänase seisuga) oleks Jakov Krotovit õigem esitleda Ukraina Autokefaalse Õigeusu kiriku vaimuliku ja Raadio Vaba Euroopa ajakirjanikuna. Kes muide lõpetanud Moskva Ülikooli ajaloolasena.

Teises artiklis, mis tähelepanu äratas, räägib kunagine noorim Riigiduuma liige ja serblaste poolel Bosnia sõjast osa võtnud Mark Feigin saksa-ameerika sinoloogi (ja pöördunud endise kommunisti) Karl Wittfogeli 1957. aastal avaldatud teosest “Idamaine despotism” ja sellest, kuis raamat aitavat mõista tänastki Venemaad. Originaal vene keeles / ümberjutustus inglise keeles.

Виттфогель обвинял Маркса в умышленном замалчивании того факта, что в условиях азиатского деспотизма бюрократия является правящим классом. К. Виттфогель, будучи одним из крупнейших синологов, практически в самом начале своей научной карьеры обнаружил, что на доколониальном Востоке (прежде всего в Китае) существует «специфическое» общество — не буржуазное, не феодальное, не рабовладельческое.

Gruusia: Meeleavalduste päev. Kong number viis

Täna 20 aastat tagasi tapsid Nõukogude väed Tbilisis labidatega 20 meeleavaldajat. Gruusias tähistatakse 9. aprilli selle sündmuse mälestuseks Rahvusliku ühtsuse päevana.

Tänavu kavatseb Gruusia opositsioon, õigemini 12 partei koalitsioon, sel päeval alustada massimeeleavaldusi Mihheil Saakašvili võimult tõrjumiseks. Ilmselt ei soovi Saakašvili nimetatud sündmuse aastapäeval meeleavaldajate vastu jõudu kasutada. Opositsioon on aga lubanud tänavaproteste jätkata niikaua kuni Saakašvili on presidenditooli vabastanud.

Sellele, et asi mäsuta ei lõppe, kipuvad mu meelest osutama mõningad märtsikuised sündmused, mida silm riivata jõudis. Muuhulgas vahistati Saakašvilile mitte väga ammu selja keeranud endise parlamendispiikri Burdžanadze (väidetavaid) erakonna- ja võitluskaaslasi, keda seostati näiteks relvade hankimise katsetega. Väidetavaks tõestusmaterjaliks olevaid videolinte, nagu juba kombeks, demonstreeris prokuratuur aega viitmata riigitelevisioonis. Burdžanadze parteiga püüti aga seostada ka ühe protestiaktsiooni (Gia Gatšetšiladze kontserdi?) järel õhku lennanud politseiautot (käsigranaat). Ärevust loovad teated Adžaarias asuvast sõjamoona laost kaduma läinud relvastusest, tulistamistest (ja küllap paljust muustki). 8. aprilli õhtul oli Tbilisis tõsiseid probleeme internetiühendusega.

Kui valitsusel on võimalik televisiooni rakendada enese huvides kogu Gruusia avaliku arvamuse suunamiseks, siis Tbilisi elanike mõjutamiseks on oma relv taas opositsioonilgi. Meeleavalduse eelõhtul on opositsioonilise telekanali reality-showst “Kong number viis” kirjutada võtnud ka New York Times (”Sakani no. 5″, tõlge võiks vist olla ka “lahter number viis”, sest nime algupäraks olevat Saakašvili partei kurikuulus järjekorranumber valimissedelil). Ülalnimetatud Gia Gatšetšiladze — presidendikandidaadi vend –, olevat 20. jaanuarist alates oma “kongist” lahkunud vaid selleks et anda (ülalnimetatud) kontsert Tbilisis. Muu aja veedab ta telekaamerate ees, monolooge pidades, opositsioonitegelastega (teiste seas käis saates ka Burdžanadze) vesteldes ja Saakašvilit kirudes.

Pooleteise aasta eest vallutas ja sulges Saakašvili mäletatavasti rahutusi maha surudes närvidele käinud opositsioonilise telekanali Imedi ja sai selle eest Läänelt võtta. Nüüd samamoodi käituda on juba hoopis tülikam, kaoks viimnegi maineraas. Pealegi on valitsus seni vastalise telekanali eetrispidamist alla kriipsutanud kui tõendit vaba meedia olemasolust.

Youtubest leidsin ühe saatelõigu, kus Gia Gatšetšiladze kongikülaliste seas üks (sellele blogile) juba tuttav nägu — kunagine Saakašvili valitsuse minister Haindrava. Jutt muidugi on Gruusia keeles:

Putin ja hülged

Tulin vaatama, kas mu blogi alles, panen siia selle sündmuse puhul kirja ka ühe positiivsepoolse uudise Venemaa Föderatsioonist. Nimelt otsustas Vladimir Vladimirovitš end inimlikuna näidata ja kuulutas umbes kuu aega tagasi valitsuskabineti istungil, et võigas jaht mõnenädalastele grööni hülge poegadele tulnuks juba ammu keelustada. Loodusvarade ministeerium andiski märtsi keskel teada, et nüüdsest ei tohi vähem kui aastavanuseid grööni hülgeid Venemaal enam maha nottida. Ministeerium tegi komplimendi hülgepoegade kaitseks välja astunud kodanikeühendustele (mis on keelu nimel võidelnud 15 aastat).

Grööni hülge poegi hinnatakse nendelt saadava kallihinnalise karusnaha pärast, nende surmamiseks või uimastamiseks kasutatakse kaikaid, et nahka mitte rikkuda. Juhtuvat et uimaseks löödud hülgepoeg nülitakse elusalt.

English Russia on avaldanud pilte hülgepoegade “kontsentratsioonilaagritest” Arhangelski oblastis. Mõne koleda pildi Kanada hülgejahist tõi ära hülgejahist kirjutanud Russia Blog.

Grööni hülge poegade küttimine (va. päris pisikesed alles valget karva kandvad pojad) on jätkuvalt lubatud Kanadas ja Norras. Euroopa Liit on astunud samme hülgenahkade impordi keelustamiseks (kuuldavasti veetakse grööni hülge nahkasid juba praegu aeg-ajalt saarmanahkade pähe). Kanada nõuab, et Euroopa teeks humaanselt (s.t. Kanadas) tapetud hüljestele erandi ja ähvardab vastasel korral “tegutseda” (kaevata WTO-le). Euroopa plaanide pärast on mures inuiti hülgekütid.

Riigiduuma kiitis hülgepoegade küttimist keelava seaduseelnõu tegelikult heaks juba kümmekond aastat tagasi, kuid tollal pidas Putin vajalikuks seaduse vetostada.

Valge mere äärsed hülgekütid (pomoorid) keelust vaimustatud ei olnud, aga valitsus tõotas neid lähematel aastatel rahaliselt toetada.

Halvaks uudiseks Venemaa hüljestele on see, et globaalse soojenemise tingimustes Valge mere jääkate aina kahaneb. Tänavugi hukkunud tuhandeid hülgepoegi laevade poolt lõhutud jäält enneaegselt merevette sattudes. Keskkonnaorganisatsioonide järgmine nõudmine on laevaliikluse piiramine.

Burdžanadze kutsub meelt avaldama

Lühike tähelepanek, Gruusias on lood jõudnud niikaugele, et Nino Burdžanadze, kes 2007. aasta rahutuste järel Saakašvili hetkelise taandumise järel (juba teist korda) presidendi kohusetäitja rolli kandis ja maikuuni parlamendispiikrina Saakašvili tubli liitlasena tegutses, laidab maha konventsionaalsed meetodid presidendi väljavahetamiseks ja kutsub režiimi väljavahetamiseks rakendama “otsedemokraatiat”, mis kontekstis ilmselt tähendab üleskutset üldistele meeleavaldustele presidendi vastu. Huvitav oleks kuulda, mida eestimaised Miša advokaadid *selle* peale kostavad. Kevadisi parlamendivalimisi nimetanud Burdžanadze nüüd farsiks (mäletatavasti pidi ta kandideerima Saakašvili partei esinumbrina, kuid loobus üllatuslikult).

Kui Burdžanadze aeglast ärkamist tõlgendada ambitsioonina haarata presidendikoht enesele, siis on ta ehk jäänud hiljaks, sest üha selgemalt lülitub poliitikasse Saakašvilile selja keeranud äsjane Gruusia esindaja ÜROs — Irakli Alasania, kes on enese ümber koondanud mõnegi nimeka diplomaadi ja kelle karismat peetakse võrreldaks Saakašvili omaga.

Aastatagustel presidendivalimistel Saakašvili lähimaks konkurendiks olnud Levan Gatšetšiladze “räpparist” vend peab aga teleetris reality show või jutusaate formaadis streiki, mida lubanud jätkata Saakašvili taandumiseni.

Raske on järge pidada, kes parasjagu on Gruusia peaminister.

Miks tahab Keskerakond kaotada Tallinna linnaosad

Tundub, et see väärib seletamist:

• Keskerakond osutas (kunagi) kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse väidetavale vastuolule põhiseadusega, ajendatult ilmselgelt sellest, et kehtiv valimissüsteem Keskerakonnale Tallinna linnas valimisvõitu pigem ei garanteerinud (Lasnamäe edgarifänni hääle kaal oli väiksem kui näiteks Pirita elaniku oma, valija hääle kaal linnaositi erines kuni neli korda).
• Õiguskantsleri hinnang oli, et tõepoolest, seadus on vastuolus valimiste ühetaolisuse ning valimiste proportsionaalsuse põhimõttega.
• Riigikogu põhiseaduskomisjon algatas õiguskantsleri hinnangust lähtuvalt valimisseaduse muutmise, aga seadust ei muudetud mitte Keskerakonnale meelepärasel viisil, vaid territoriaalse representatiivsuse põhimõtet säilitades — mitme valimisringkonnaga KOVis jagataks pool mandaatidest võrdselt linnaosade vahel, teine pool mandaatidest üle kogu KOV üksuse laekunud häälte põhjal.
• Tallinnas kohustab seadus valimisringkonnad moodustama linnaosade kaupa.
• Vastavalt seadusemuudatusele kasvanuks Tallinna volikogu liikmete arv 63-lt 79 peale, igast linnaosast (neid on kaheksa) pääseks volikokku seega vähemalt 5 saadikut.
• Selline asjadekorraldus nähtavasti halvendaks, mitte ei parandaks Keskerakonna väljavaateid Tallinna volikogus enamus võita.
• Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaselt on linnaosa moodustamine ja lõpetamine volikogu pädevuses.
• Keskerakonna tänane häälteenamus Tallinna volikogus võimaldab seega vasturünnaku ette võtta — Keskerakond kaotab linnaosad valimiste ajaks rõõmuga ära (nimetab nad ümber osakondadeks) ja ajab sinna juurde parasjagu häma.
• Paneme ka tähele, et samas otsustas Tallinna linnavolikogu keskerakondlaste häältega vaidlustada Riigikohtus KOV volikogu valimiskorra muudatuse, millest ülal juttu.

Venemaa tugevdab positsioone Kesk-Aasias

Venemaal on kahtlemata keerulised ajad, kuid vahelduseks juhtub ka sellist, mida Venemaa liidrid kordaminekuteks loevad. Moskvas kogunesid sel nädalal Kollektiivse Julgeoleku Lepingu Organisatsiooni (ODKB) ning Euraasia majandusühenduse (EurAsEc) liikmesriikide riigipead ja sündmusega seoses ja seosetult juhtus viimaste päevade jooksul mõndagi huvitavat.

Kõrgõzstan tahab USA sõjaväebaasi sulgeda

Kõrgõzstan, nagu tegelikult teisedki Kesk-Aasia riigid, on aastaid püüdnud istuda mitmel toolil — kurameerida kord Venemaa, kord Ühendriikide, kord Hiinaga. Nii paiknevad Kõrgõzstanis tänini nii Venemaa kui Ameerika Ühendriikide sõjaväebaasid.

Teisipäeval teatas Kõrgõzstani president Bakijev pärast kohtumist Dmitri Medvedeviga Moskvas ajakirjanikele, et Ameerika Ühendriigid peavad lahkuma Manasi armeebaasist, mida ameeriklased on 2001. aastast saadik kasutanud Afganistani kampaania toetuseks. Bakijevi arvates ei maksa ameeriklased baasi eest piisavalt aga austa Kõrgõsztani suveräänsust (ameerika sõduri üle, kes tappis 2006. aastal kirgiisi, ei võimaldanud Ühendriigid kohut pidada). Kolmapäeval lisandunud Kõrgõzstani-poolsetest kommentaaridest kostus ka seisukoht nagu oleks baasi pidamine muutunud tarbetuks, kuna Afganistan olevat juba peaaegu funktsioneeriv riik.

President Obama on teatavasti seadnud sihi Afganistanis tehtavate pingutuste intensiivistamisele, plaanides suurendada ka sealset väekontingenti. Ameeriklaste varustusteed on aga värske uudisetagi löögi all (teisipäeval näiteks võis lugeda teadet, et sissid on õhku lasknud silla Khyberi mäekurus).

USA maksis Manasi õhuväebaasi kasutamise eest Kõrgõsztanile 63 miljoni dollarilist aastarenti ja koos kõiksugu rahalise abiga oli baasi eest makstav summa150 miljonit dollarit aastas. See raharaasuke moodustas oulise osa Kõrgõzstani eelarvetuludest (~1,1 miljardit dollarit).

Ameeriklased on väitnud, et olid valmis summat ka suurendama, aga präänikuid, mida Biškekile pakuti, polnud ilmselt piisavad (lisaks juba nimetatule olevat lubatud abi võitluses narkokaubandusega ning Kõrgõzstani siseasjadesse sekkumatajätmist).

Ameeriklaste baasi sulgemisest on ühel või teisel põhjusel ammu huvitatud olnud Vene riik, mis ilmselt tegi Kõrgõzstanile “pakkumise, millest ei saa keelduda”. Rahvusvaheline finantskriis pole Kõrgõzstani puutumata jätnud ja Venemaa poolt ette pandust on tõesti raske ära öelda. Venemaa lubas

• kustutada Kõrgõsztani 180-miljoni dollarilise võla;
• 150 miljonit dollarit tagastamatut abi;
• 300 miljonit dollarit pikaajalist (40 aastat) madala intressiga (0,75%) laenu;
• lisaks ~1,7 miljardit dollarit investeeringuid panusena Narõni jõele ehitatava hüdroelektrijaama valmimiseks..

Vastu saab Venemaa (lisaks katsetele Manasi baasi sulgeda) osaluse Kõrgõzstani relvatootmisettevõttes, Kõrgõzstani osaluse vastloodud ODKB kiirreageerimisjõududest, räägitud on ka võimalikust Venemaa kosmosevägede baasist Kõrgõzstani lõunaosas.

Ometi ei unustanud Venemaa ja Kõrgõzstani kõrged esindajad kinnitada, et nad justkui nagu toetaks jätkuvalt terrorismivastast operatsiooni Afganistanis.

On peetud võimalikuks, et ameeriklased lihtsalt keelduvad praegu kottide pakkimisest. Baaside leping kehtib ja lepingus olevat sätestatud 180-päevane etteteatamisaeg baasi sulgemissoovi korral. Võib eeldada, et ameeriklased ja venelased asuvad kauplema (nt. võivad kauplemisobjektide seas olla raketikilp, Ukraina ja Gruusia NATOssevõtmine). Kauplemist on ameeriklastel ka Biškekiga, ja kui kauplemine ei anna tulemusi — oletanud mõned vist Bakijevi lojalistid — püütakse ära kasutada poliitiliselt ärevaid aegu Kõrgõzstanis, ehk osutatakse abi opositsioonile millegi “värvilise” korraldamiseks. Tagavaravariandina tulevad kõne alla alternatiivsed varustusliinid, kõneldud on näiteks Tadžikistanist (vt. allpool).

Siiski näib, et Kõrgõzstan on korraks maailma poliitika tuuli tabanud ja kaupleb enesele raskel ajal tarvilise suutäie. Muuhulgas ka ameeriklaste käest.

Muide, kirgiiside meelsuse iseloomustamiseks: mitte väga ammu läbi viidud küsitluste andmetel polnud enamikul Kõrgõzstani elanikest midagi Venemaaga taasühinemise vastu.

Ameeriklased on avaldanud imestust Venemaa käitumise üle Manasi baasi suhtes, osutades sellele, et terrorismivastane võitlus Afganistani pinnal teenivat Venemaagi huve.

Solvunud tadžikid

Venemaa investeering Kõrgõzstani hüdrojaamaprojekti on huvitav kui meenutada Dmitri Medvedevi väljendusi hiljutiselt Taškendi-visiidil. Medvedev teatas Islam Karimovi meeleheaks, et Tadžikistani ja Kõrgõzstani territooriumitele hüdroenergeetilisi objekte rajades (teostumislootust on neil just Venemaa finantside kaasamisel), tuleb arvesse võtta kõigi piirkonna riikide, Usbekistani, huvisid. Usbekistan vajab ja nõuab vett. Venemaal/Gazpromil/Medvedevil on omakorda hädasti tarvis Usbekistani gaasi, sest Euroopasse kulgevaid gaasitorusid on vaja millegagi täita ja Venemaa kui gaasitarnija usaldusväärsus sai gaasisõjas Ukrainaga tõsiselt kannatada. Nii tõsiselt, et eurooplased asusid taaskord aktiivselt otsima võimalusi piirkonna pakutava gaasi Venemaast ringiga mööda juhtimiseks.

Tadžikistan vaevleb kõigi muude hädade kõrval energiakriisis. Usbekistan seab Tadžiki võimude sõnutsi takistusi elektritransiidile Türkmenistanist ja ka gaasikraane kipub naaber kinni keerama. 99% Tadžikistanis toodetavast elektrist tuleb hüdrojaamadest ja energiajulgeoleku suurendamiseks püütakse suurendada hüdrojaamade arvu. Veeressursside kinnipidamisel kannatavad kasvava veevajadusega Usbekistani huvid (ja Araali merest — ja just selle Usbekistanis paiknevast jäänukist — pole enam suurt midagi järel).

Medvedevi sõnad Taškendis šokeerisid Tadžikistani presidenti ja solvunult otsustas ta mitte ilmuda ODKB ja EurAsEci tippkohtumisele Moskvas. Tadžiki poliitvaatleja tuletas meelde, et Tadžikistan on tänini tasuta majutanud Venemaa kosmosevägede baase üsna tasuta, seades end — juhul kui Venemaa peaks sattuma suurde sõjalisse konflikti — esmaseks sihtmärgiks. Tadžikistan peaks asuma baaside eest tasu nõudma, sest juhul kui Venemaa seab takistusi Tadžikistani energiajulgeoleku kindlustamisele, vajab Tadžikistan vähemalt raha sisseostetud elektri ja energiakandjate eest maksmiseks. Võimalik, et jutud Venemaa kosmosevägede paigutamisest Kõrgõzstani on seotud just selle Dušanbe hüpoteetilise surveabinõuga.

Selgus aga, et Venemaal on president Rahmoni Moskvasse väga vaja — Venemaa suur plaan oli rajada ODKB kiirreageerimisjõud ja ühe liikmesriigi juhi mitteilmumisel jäänuks see suursündmus ära. Emomali Rahmoni ümberveenmisele kaasatud “kõik jõud”, Kurmanbek Bakijevgi rippunud telefoni otsas.

Mõtleski president Rahmon ümber ja lendas viimsel hetkel Moskvasse, kus väidetavasti sattus raskustesse öömaja leidmisega. President-hotellis selgus, et pole broneeringut ega vaba presidendisviiti, sama kordus Kuldsõrmuses. Lahenenud asi nii, et tuntud Usbekistani ärimees Salim Abduvalijev, maadlusliidu juht ja kuuldavasti narkomaffia ninamees, soostus oma ruumid vabastama.

Kasahstani pangakriis

Veebruari algul võttis Kasahstani riik kontrolli alla 78,14% kohalikust suurimast pangast. Kiiresti tehti müügipakkumine venelaste Sberbankile. Selle postituse kirjutamise ajal devalveeriti tenge. Oletatakse, et suure panga saatus tabab ka ülejäänud kolme tähtsamat. Suurpanga juht (end. opositsioonitegelane) löödi minema ja sülgas muidugi riigi pihta tõrva.

Nezavizimaja Gazeta järeldab, et realiseerumas on Venemaa majandusministri Elvira Nabiullina poolt 23. jaanuaril kuulutatu, mille kohaselt annab rahvusvaheline finantskriis suurepärased võimalused vene bisnesi ekspansiooniks piiride taha, mida Vene riik tema meelest toetama peaks. Leht spekuleerib, et võimaliku ostu sooritab Sberbank selle raha arvel, mis Venemaa valitsusel kavas täiendavalt pankade toetamiseks välja käia.

Moskva tippkohtumine

ODKB ja Euraseci tippkohtumisel oli veidravõitu seisus Usbekistan, kes sügisel majandusühendusest välja astus.

ODKB otsustas tõepoolest Venemaa rõõmuks kiirreageerimisjõud moodustada, koosseisu kuuluks umbes kümme tuhat meest, sealhulgas Venemaalt õhujõud/parašütistid, Kasahstanilt suurem maavägede üksus, lisaks pataljonid Armeeniast, Valgevenest, Kõrgõzstanist, Tadžikistanist ning tundub, et tõesti ka Usbekistanist. Mõnel nimetatud riikidest keelab põhiseadus tegelikult sõjalistes blokkides osalemise.

Kiirreageerimisjõudude loomise sooviga tuli Medvedev välja septembri algul, kui tugevasti päevakorral veel Gruusia sõda. Organisatsiooni üheks argsi väljaöeldud eesmärgiks on vastukaal NATOle.

EurAsEci suurimaks saavutuseks oli kuuldavasti mingisuguse 10-miljardidollarise vastastikuseks abiks mõeldud kriisifondi loomine. Venemaa paneb sinna 7,5 miljardit ja Kasahstan miljardi.

Lõpetuseks ütleks aga, et pealkirja võinuks ka küsimusena vormistada. Pole veel selge, kuivõrd on tegemist Venemaa edusammudega, kuivõrd piirkonna riikide tavapärase manööverdamisega suurte ja tugevate vahel. Ja kas Venemaa saab enesele praegu lubada raha puistamist Kesk-Aasiasse (lisaks Kuubale, Valgevenesse).

Ja tsitaat Aleksandr Goltsilt:

At first glance it would appear that, in full accordance with the Kremlin’s realpolitik, the entire territory of the former Soviet Union has been turned into one giant chessboard on which the battle between Moscow and Washington is being played out. The only problem is that in this match, there is only one player and he seems to be carrying out some complex maneuver aimed at himself.

Markelovi, Baburina, Israilovi tapmisest

Anastasja Baburina, Stanislav Markelov

Õigeusklike kolmekuningapäeval, 19. jaanuaril tapeti Moskvas Stanislav Markelov ja noor naisajakirjanik Anastasja Baburina, kelle patuks oli nähtavasti katse mõrtsukat takistada. “On ajastu jäle sümbol, et advokaat ja ajakirjanik tapeti samaaegselt,” kommenteeris Venemaa Ajakirjanike Liidu juht.

(Eesti ajakirjandus on sellest sündmusest üsna ülevaatlikult juba kirjutanud, lisada mul *väga palju* arvatavasti ei ole, olgu lugeja hoiatatud. Umar Israilovi tapmine, millest postituse lõpus, on vist Eesti ajakirjanduses alles kajastamata.)

Markelov oli äsja püüdnud vaidlustada polkovnik Juri Budanovi ennetähtaegset vabastamist, mis leidis aset jaanuari algul. Budanov röövis, vägistas ja tappis Teise Tšetšeenija sõja päevil 18-aastase tšetšeeni tüdruku Elza Kungajeva. Kungajevitele, keda Markelov esindas, lubas Budanov, kui ta vangi mõisteti, kurja kättemaksu. Markelovit ennastki olevat selle juhtumi pärast surmaga ähvardatud. Neil päevil varjavad Kungajevid end Norra Kuningriigis, seoses mõrvatööga Moskvas olevat nad politsei kaitse alla võetud.

Budanovi ja Kungajeva lugu kirjeldas Venemaa avalikkusele 2006. aastal tapetud Novaja Gazeta ajakirjanik ja Markelovi hea sõber Anna Politkovskaja (eesti keeles vt “Putini Venemaa”, Eesti Päevalehe kirjastus, 2006). Novaja Gazeta heaks töötas ka Anastasja Baburova, kellest sai juba neljas NG ajakirjanik, kes “Putini ajal” vägivaldselt teise ilma saadetud. Kõik need mõrvad, võib öelda, on lahendamata.

Novaja Gazeta omanik Aleksandr Lebedev taotles pärast järjekordse kaastöölise tapmist ajakirjanike relvastamist. Võimud keeldusid.

Võimalike Markelovi mõrtsukatena ei nähta sugugi vaid Budanovi toetajaid. Oletatakse, et Markelov võis teada mõndagi Politkovskaja surma asjaolude kohta. Markelov kaitses ka Himkinskaja Pravda toimetajat Mihhail Beketovit, kes sügisel pea surnuks peksti ning siiani haiglas hinge vaagub ning näiteks Nord-Osti sündmustes viga saanud tšetšeenist pantvangi, kes haiglas vahistati, kuna rääkis emakeelt.

Markelov oli tšetšeenide seas muidugi lugupeetud, peale tapatööd osalenud tema mälestusrongkäigus Groznõis mitu tuhat inimest. Kadõrov autasustas Markelovit postuumselt.

Markelovi matuseid piiras OMON, kontrolliti kohaletulnute dokumente. Võimukandjad Moskvast polnud matustepäevaks kaastundeavaldustega esinenud. Jaanuari viimastel päevadel kutsus Medvedev siiski NG omanikeringi kuuluva Gorbatšovi ja ajalehe peatoimetaja vaikseks vestluseks enese juurde. Väitis et ei taha valjuhäälseid avaldusi teha, kuna uurimisorganid võtaksid seda suunisena, mida tema juristina taluda ei või. Julia Latõnina igatahes otsustas Medvedevit selle sammu eest kiita — palju kergem on teha viga kui seda tunnistada.

***

Isand Kadõrov aga, kes Markelovit nii lahkesti meeles pidas, sattus süngesse valgusesse seoses ühe teise jaanuarikuise mõrvatööga, Stratfor näiteks kirjeldas teda üsna ühemõtteliselt mõrva ilmse tellijana. Nimelt tapeti Viinis 13. jaanuaril endine Tšetšeeni mässuline, hiljem lühidalt Kadõrovi julgeolekuteenistuses töötama sunnitud Umar Israilov, kes Kadõrovi juurest esmalt Poolasse ja seejärel Austriasse pagemise järel õõvastavaid üksikasju sisaldanud kaebusi produtseeris. Härra president, samuti tänane Riigiduuma liige Adam Delimhanov, olla ohvrite, sh Israilovi enese piinamises mõnuga isiklikult kaasa löönud. Innovaatilist vaimu üles näidates rakendasid kadõrovlased ohvrite piinamiseks väidetavasti edukalt jõusaali instrumente.

Stratfori arvamust mööda tuli Kadõrovil Viinis mõrva toime panekuks kindlasti ka Moskva luba saada.

Israilovi surmast, elust ja süüdistustest kirjutab pikalt New York Times.

Ka Umar Israilovi vanemad (Kadõrov sõdib vastalistega nende sugulasi vangistades ja piinates) olid peale poja välismaalepagemist kogetud kannatuste järel sunnitud pelgupaika otsima Norra Kuningriigist.

Stepan Bandera 100

1. jaanuaril tähistati Ukrainas Stepan Bandera sajandat sünniaastapäeva. Vastavalt maitsele on Bandera rahvussangar või sõjakurjategija, Ülemraada 25. detsembri otsus sündmust riiklikult tähistada ei olnud just ülekaalukas. Bandera kõlbab, mulle näib, peale kõige muu sümboliseerima ka tänase Ukraina lõhestatust.

Üks ajend, mis ajab Banderast kirjutama, on viimatinimetatu. Teine on kasvõi see, et Banderale pühendatud märksõna ei leia te eestikeelsetest trükientsüklopeediast tänini. Kolmas on mälestus, millise põlgusega heideti Venemaal ukrainlastele austusavaldusi Banderale ette hiljutistes holodomori-teemalistes sõnasõdades. Ja ehk ka paralleelid Eesti jaoks tänini aktuaalsete ajalooliste sõlmküsimustega.

Ülemraada, kui ma ei eksi, suudab neilgi päevil — taustal mureneb majandus — kokku leppida õige väheses. 2009. aasta eelarve on vastu võtmata ja IMFi hädalaenu vastuvõtmine on vist ka veel kivide ja kändude vahel. Presidendi tõsine katse Ülemraadat laiali saata (erakorralised valimised pidid toimuma detsembri algul), hääbus kuidagi mulle märkamatult. Aastavahetus tuli traditsiooniliste ähvarduste saatel Gazpromi suunalt — makske võlg või külmetage! Suvise Gruusia sõja järel on Ukraina ja Venemaa suhted tavapärasest veel sandimad nii või teisiti.

President Juštšenko Bandera auks peetud tõrvikurongkäigus ei osalenud, viidates “kunstlikult esilekutsutud väljakutsetele, mis ohustavad Ukraina sõltumatust” ja pidades sellega silmas gaasitüli Venemaaga.

* * *

Nõukogude võim muidugi ei saanud Banderat armastada. Pärast Teise maailmasõja lõppu ei lõppenud Lääne-Ukrainas sõda veel otsa. Nii punaste kui sakslastega sõjajalal olnud Ukraina Vastupanuarmee (UPA) käes kaotas maailmasõja lõpust kuni 1952. aastani jätkunud sissisõjas elu veel tuhandeid (või kümneid tuhandeid) punaväelasi. Bandera juhtis 1941. aastal lõhenenud Ukraina Rahvuslaste Organisatsiooni (OUN) raevukamat järeltulijat (OUN-B), mille sõjaliseks tiivaks UPA loetakse. Bandera oli UPA “Lääne-Euroopa üksuste” juht (tegutses paguluses).

2008. aastal avaldati Ukrainas koomiks Bandera tapmisest KGB poolt

Nõukogude vangilaagrid olid “Bandera-poisse” täis ja lääneukrainlasi nimetatavat mitmel pool (Ida-Ukrainaski) tänini põlglikult banderalasteks (banderovtsõ).

Bandera märtrikuulsuse tagas 1959. aastal KGB, kes ta Münchenis mürgiga mõrvas.

* * *

Bandera nimesse ei suhtu aga valuliselt sugugi ainult Nõukogude Liidu õigusjärglase rasket koormat kandva Vene riigi ametnikud. Mõndagi panevad Banderale pahaks näiteks poolakad ja juudid. (Vaata näiteks, millise pildiga illustreerib teemakohast artiklit poola väljaanne: http://www.tvn24.pl/0,1579680,0,1,bandera-jest-bohaterem,wiadomosc.html)

Bandera karjäär algas võitlusega nimelt Poola riigi vastu. Segaasustusega Galiitsia alad, mis kuulusid 1918. aastal (Bandera 10. eluaasta paiku) välja kuulutatud Lääne-Ukraina Rahvavabariigi koosseisu (hõlmas ka Bukoviina ja Taga-Karpaatia), neelas peagi “jõhker Poola okupatsioon”. Bandera isa, kreeka-katoliku preester, tegutses muuseas Habsburgide riigi kokku kukkudes lagedale ilmunud Galiitsia ukrainlaste armee kaplanina ja pidi poolakate eest pagema. Ida-Ukraina hõivas samal ajal Nõukogude riik.

Ukraina rahvuslased jätkasid põrandaalust võitlust, eriti vilkalt just Poola võimu alla jäänud territooriumitel. 1930. aastatel harrastas rahvuslaste organisatsiooni regionaalne haru, mille juhiks tõusis noor Stepan Bandera, terrorirünnakuid (”revolutsioonilisi akte”) mitmesuguste sihtmärkide vastu. Tapeti tülikaid ukrainlasi, vihatud poolakaid (sh siseminister Pieracki), ka üks nõukogude võimu esindaja (konsulaaditöötaja Mailov Lvivis). Poola riik mõistis Bandera Pieracki ja Mailovi mõrva kavandamise eest eest eluks ajaks vangi. 1934. aastast maailmasõja alguseni istus Bandera kinni.

Saksamaa kallaletung Poolale tõi Banderale vabaduse, Bandera kolis Krakovisse. Lääneliitlased, kaitstes Poola riiki, millega OUN sõjajalal oli, kuulutasid Saksamaale sõja. Ukraina rahvuslastele oli Saksamaa näol aga tegemist loomuliku liitlasega nii Poola kui Nõukogude ikke vastu. Sakslased koostöövõimalust ära ei põlanud — kuni ukrainlaste ambitsioonid Hitleri omadega otseselt vastuollu ei läinud. Krakovis moodustati 700 vabatahtlikust ukrainlasest Ukraina Leegion — pataljonid Nachtigall ja Roland.

(Kõrvalepõige: siin sai hiljuti kirjutatud, et 1939. aastal toimunud Tšehhoslovakkia tükeldamise käigus sai hetkeks iseseisvuse Taga-Karpaatia — ehk russiinid. Ukraina rahvuslaste versiooni järgi iseseisvuse eest seisnute esiridades ukraina rahvuslased…)

Bandera vangistuse ajal olid bolševikud Rotterdamis tapnud rahvuslaste organisatsiooni senise juhi kolonel Konovaletsi. Uueks juhiks tõusnud Melnõki plaanid nooremat generatsiooni ei rahuldanud ja 1940. aastal lõhenes OUN kaheks — ühelt poolt Bandera (banderivski, OUN-B), teiselt poolt Melnõki (melnõkivski, OUN-M) toetajateks. Kaks tiiba harrastasid vastastikku võtmeisikute nottimist ja tegid esialgu mõlemad sakslastega koostööd. OUN-M tuli üldiselt sakslastele rohkem vastu, tunnistavad Bandera süüdistajadki.

1941. aasta mais arreteeriti Lvivis, mis Poola jagamisel Nõukogude Liidu okupeerida jäänud, Bandera isa ning hukati punaste poolt. Bandera õed saadeti Siberisse, kust nad naasesid alles Nõukogude Liidu kokkukukkumise järel.

Kui 1941. aasta juulis algas sõjategevus Saksamaa ja NLiidu vahel, kuulutasid koos sakslastega (pataljoniga Nachtigall) 30. juunil Lvivi sisenenud Bandera kaasvõitlejad (Jaroslav Stetsko, Bandera ise polnud — nagu ikka — Ukrainas) Lvivis välja iseseisva Ukraina riigi, avaldades samas deklaratsioonis küll ka lojaalsust führer Hitlerile.

Rahvuslased olid kujutlenud, et sakslased toetavad iseseisvat Ukrainat, mis ühineks võitlusega Nõukogude Liidu vastu. Sakslased aga hoopis vangistasid Stetsko ja Bandera ja pidasid neid kinni 1944. aastani. Bandera kaks venda tapeti sakslaste poolt Auschwitzis, õemees piinatud Lvivis surnuks.

Juuli esimestel päevadel uudis Hitleri vastuseisust üllatuslikule iseseisvusdeklaratsioonile Lvivi veel ei jõudnud. Saksa üksuste esindajad osalesid deklaratsiooni väljakuulutamisel ning ei sekkunud. Õnnetuseks leidis juuli alguspäevil Lvivis aga aset ka veretöö juutide ja poolakate kallal. Selle läbiviijatena on osutatud rahvuslastele Ukraina Leegionist (kes Lvivi sisenedes olid leidnud eest vanglatäie hukatud rahvuslasi OUN-ist). Juutide väitel tappis Pataljon Nachtigall juuli esimestel päevadel Lvivi piirkonnas 7000 juuti. Poolakate kinnitusel tappis SS koos Nachtigalliga neil päevil 3000 poola intelligenti.

Bandera nimega seoses osutatakse ka 1943. aastal Volõõnias tapetud 40 kuni 60 000-le ning järgmisel aastal Galiitsias tapetud 25 000-le poolakast tsiviilisikule. Selge on see, et Bandera ise istus nende sündmuste ajal sakslaste käes kinni. Tema kaasvõitlejad olid juba kuulutanud sõja ka sakslastele.

* * *

Gulagi-kirjandusest mäletan, et UPA ja Poola koduarmee ei saanud lahinuguid löömata jätta ka siis kui ühiseks ülemvaenlaseks Nõukogude okupatsioonivõim — kuigi laagris ajutisi liitlassuhteid sõlmiti.

* * *

parandage ja täiendage ja pahandage. Et miks ma jälle Ivano-Frankivski ja Zakarpatskoje kanti eksin ja puha.

Hiinlane-nobelist USA energeetikaministriks

Steven Chu

See on huvitav. Barack Obama on palunud Ühendriikide energeetikaministriks Steven Chu, Ameerikas sündinud hiinlase, kes 1997. aastal pälvis Nobeli füüsikapreemia. Viimastel aastatel on Chu juhtinud Berkeleys teadlaste gruppi, kelle huviks on luua tehnoloogiaid kliimamuutuse leevendamiseks ning leida alternatiive fossiilsetele kütustele.

2007. aastal ütles Chu, et kui tema oleks maailmavalitseja, “I would put the pedal to the floor on energy efficiency and conservation for the next decade“.

Chu arusaamisi jätkusuutlikust energeetikast peegeldab ehk järgmine dokument:

http://www.interacademycouncil.net/CMS/Reports/11840.aspx