Rohelisi stuudiosse ei lastud. Mõni pilt kah.

Kolmapäevaõhtusel valimisstuudio salvestusel Vanemuise teatris jätsid teleinimesed rohelised ukse taha. Allpool paar fotot roheliste väikesest pahameeleavaldusest sealsamas, lukustet ukse juures.

Esialgsele kokkuleppele vaatamata ei lubatud rohelisi publikugi hulka. Minule on ETV selline jäikus mõistatamatu. Seda enam, et kohalike valimiste kajastamise kord, mis parlamendierakonda debatil osalejate hulka ei lubanud, on küllaltki veider lugemine. ERR osutab kaitsekõnedes sellele, et korra heaks kiitnud ringhäälingunõukogus ka roheliste esindaja olemas. Nii või teisiti ei ole lugupeetud nõukoguliikmete töö seekord kiitmist väärt ja läheb halva eeskujuna ajalukku. Kas piiritagusetest pahadest eeskujudest veel vähe?

Ma pean vajalikuks märkida ka seda, et Õhtulehes avaldatud tsitaat, mille kohaselt saatejuht rohelised otsesõnu pikalt saatis, on kuuldavasti eksitus, “telefonimängu” saadus.

Pildid, palun väga (vabandan ette, pole kaamerat ammu käes hoidnud):

Grõzlovist ja Keskerakonnast

Ei saa lõplikult otsustada, kas aru või aususe nappus ajendab keskerakondlasi täna kuulutama, justkui oleksid pressi jõudnud teated Savisaare ja Grõzlovi üksmeelest ajaloo ja selle ümber kirjutamise teemadel Eesti ajakirjanduse ja laarlaste salasepitsus. Eesti ajakirjandusele võiks ju soovitada, et sääraste pressiteadete kajastamisel keskendutaks originaaltekstile, hoidutaks kommentaaridest ja ei tõtataks pealkirjadesse sensatsiooni suruma. Aga mis siis ikka, toon siinkohal originaalteksti originaalkeeles ära. Ja kui juba, siis Repsi ja Seppiku pressiteated siia kõrvale.

Ahjaa, Edgarile vastanduvate võrgukommentaatorite kilked, et nemad küll pooldavad ajaloo ümberkirjutamist, on tragikoomilised.

* * *

http://www.er-duma.ru/press/37796

Борис Грызлов: “Партия «Единая Россия» и Центристская партия Эстонии – коллеги и партнеры, которые понимают необходимость более тесных отношений между странами”

11 сентября 2009 года состоялась встреча Председателя Высшего совета партии «Единая Россия» Бориса Грызлова с Председателем Центристской партии Эстонии, мэром Таллина Эдгаром Сависааром.

На встрече Борис Грызлов и Эдгар Сависаар обсудили широкий круг
вопросов, в том числе касающиеся приграничного сотрудничества, места русскоязычной диаспоры в обществе Эстонии и ее избирательных прав, сотрудничества в гуманитарной и образовательных сферах, отношений между молодежными организациями обеих партий, проблем пересмотра истории Второй мировой войны.

«Партия «Единая Россия» и Центристская партия Эстонии – коллеги и
партнеры, которые понимают необходимость более тесных отношений между странами», – отметил Борис Грызлов, открывая встречу. Говоря о сотрудичестве между Эстонией и приграничными территориями России, он подчеркнул, что «нужно развивать такие отношения с Ленинградской, Псковской, Новгородской областями».

Российская и эстонская стороны согласились с недопустимостью
пересмотра истории, в том числе истории Второй мировой войны. «Мы будем жестко пресекать попытки поставить на одну доску фашизм и режим, существовавший в СССР», – заявил Борис Грызлов.

Эдгар Сависаар пригласил делегацию партии «Единая Россия» на
официальное открытие площади имени Алексия II в Таллине, которое
состоится в конце сентября. В свою очередь, Борис Грызлов пригласил
представителей Центристской партии Эстонии принять участие в XI Съезде партии «Единая Россия», который состоится в Санкт-Петербурге 21 ноября 2009 года.

Стороны договорились о создании совместных рабочих групп «Единой
России» и Центристской партии Эстонии в областях экономического
сотрудничества, образования и изучения истории.

Пресс-служба фракции «Единая Россия»

* * *

(Allikas: http://www.keskerakond.ee/meedia/uudised)

Riigikogu liige Mailis Reps väljendas hämmingut seoses Eesti ajakirjanduses kõlanud väidetega nagu oleks Savisaar ja Grõzlov teinud ühisavalduse ajalookäsitluse kohta.

“Valimiskampaania on alanud ning ettevaatust, provokatsioonidega püütakse inimesi segadusse viia. Kahetsusväärsel kombel on Vene riigiduuma esimehe Boriss Grõzlovi poolt väljendatu sokutatud linnapea Edgar Savisaare suhu. Viibisin ise kohtumise juures ning ajaloo küsimusi kahe delegatsiooni kohtumisel ei arendatud,” sõnas Reps.

Riigiduuma esimehe pressi ees tehtud sissejuhatavast kõnest on Eesti meedia kajastanud neile sobiliku – ühe ainsa lause. Kahjuks ei ole soovitud kajastada kohtumise peamisteks teemadeks olnud majandusküsimusi ja võimalusi Eesti toodetele Vene turgude avamist. Eesti lugejates on püütud tekitada kahtlusi Moskvas toimunu suhtes. Võib öelda, et Edgar Savisaarele korraldati siin kodumaal väike provokatsioon. Provokaatoreid ei huvita ei majanduskoostöö ega ka piiriäärsete elanike huvid.

Riigikogu keskfraktsiooni liige Mailis Reps märkis, et “Eesti ajakirjanduses on püütud näidata Grõzlovi poolt väljendatud seisukohti mingisuguste ühisavaldustena. Savisaar on õppinud ajalooteadlasena ajalooküsimustes kindlasti pädev ja ei vaja IRLikate õpetussõnu.”

***

Ain Seppik on kavalam:

/…/

“Kahjuks on meie valimistelainel meedia sellest Eestile igati vajalikust ja kasulikust kohtumisest suutnud rääkida ainult kui sellest nn. ajalooküsimusest, mis moodustas tegelikult ainult murdosa kohtumise sisust ehk teisisõnu: meedia käsitles seda kohtumist eht martlaariliku ühekülgsusega, süvenemata selle tegelikku tähendusse. Sellest on äärmiselt kahju, kuna sellise kallutatud suhtumise korral ei tekigi meil Venemaaga mitte kunagi vajalikku poliitilist diskussiooni ning meie suhted ei paranegi niipea. Majanduslikus ja poliitilises situatsioonis, kus me täna aga oleme, oleks selliseid kahepoolseid suhteid teatud aladel aga väga vaja arendada,” märkis Riigikogu liige.

Ain Seppik avaldas lootust, et vastutustundlikud Eesti inimesed sellest ka aru saavad. Eriti majandusringkonnad ning ka mõtlevad poliitikud. “Kahjuks ei ole valitseval koalitsioonil senini õnnestunud selliseid kontakte Vene poolega leida, kuigi pingutatud on palju. Kahtlemata tuleb tunnustavalt märkida siinkohal Reformierakonda ja välisminister Urmas Paeti, kes suutis hiljuti kohtuda Sankt-Peterburi kuberneri Valentina Matvijenkoga. Kontakte oleks aga vaja võimalikult laial spektril ning ehk siis oleks võimalik ka suhete paranemine kahe riigi vahel,” arvas Seppik.

“Venemaa peaministri avaldused Poolas, milles ta kuulutas amoraalseks Molotov- Ribbentropi pakti, annavad alust loota positiivseid arenguid. Ajaloo üle vaidlemine tuleks aga jätta professionaalsete ajaloolaste hooleks ning nii oleks meie seisukohti ka rohkem kuulda ning need oleksid ajaloo osas tõsiseltvõetavamad. Kahe riigi suhteid ning tekkinud kontakte ei tohi aga mingil juhul vahetada peenrahaks kohalike valimiste altaril. Loodan, et ka Mart Laar ja tema jüngrid sellest lõpuks aru saavad,” ütles Ain Seppik.

* * *

Savisaar keeldub palumast Vene poolel korrektiive teha (http://poliitika.postimees.ee/?id=163163):

“Mina küll ei tea, et Moskval oleks vaja midagi ümber lükata. Nemad ütlesid, mida mõtlesid. Selgitust vajaksid aga mõningase osa Eesti meedia insinuatsioonid, mis tuginevad mulle omistatud sõnadele, mida ma ei ole kunagi rääkinud.”

Kaitsmatu Venemaa

Jäin eile lugema Stratfori kirjatükki, katset selgitada Venemaa geopoliitilisi soove ja ideoloogilisi valikuid, mille tinginud tema geograafia eripärad. Võiks olla huvitav lugemine mõnelegi:

The Geopolitics of Russia: Permanent Struggle

Ja kui juba loed, silmitse kõrvale toda kaarti, mille ülaservas kiri “russian perspective”.

Muidugi, võib kukalt kratsida, miks peaks tänapäeva tuumarelvastatud Venemaa neist samadest hirmudest lähtuma, mis kasu noist relvadest siis üldse?

võitja jätab kõik*

Härra Sibulal on täna meel hää, Europarlamendi valijate protsent on 2004. aastaga võrreldes üle pooleteise korra kõrgem. Võit missugune. Olevat üks hüva asi kui palju rahvast valimas käib. Eks see vist valimiste ja võimu legitiimsust ja seeläbi riiklist staabilsust kosutabki, teiselt poolt tuleb aga tunnistada, et tänavuste valimiste osalusprotsent kerkis omajagu konflikti najal. Üks tõttas häält andma Keskerakonna, teine Ansipi valitsuse, kolmas kõigi (erakondade) vastu. Ehk pingeid ja mitte rasvast rahulolu peab olema ühiskonnas, et üks tubli osalusprotsent saavutada.

Suurimad teened kõrges valimisaktiivsuses on ehk isand Edgaril, kes teada andnud ka seda, et tema (just tema ja mitte keskerakonna) poolt hääletavad nii pooldajad kui vastased. Tõsilugu, on neid, kes pole taibanud, et ei lähe Edgar Euroopasse ühti ning kindlasti on Europarlamendi valimisi võimalik käsitella kui Ateena demokraatia traditsioonide elustamist, killukohtu sisseseadmist Eesti Vabariigis. Kui sulle ei meeldi Igor Gräzin, saada ta Brüsselisse. Nagu pani tähele ka Andrus Kivirähk, on suletud nimekirjade puhul potentsiaalselt tegemist teretulnud abivahendiga erakonnasiseste sõlmede läbiraiumiseks. “Ääretult humaanne viis inimestest vabanemiseks, kui
võrrelda näiteks kombega kassipoegi uputada.” IRL saadaks jalust aatemehe, rohelised polariseeriva ninamehe, Edgar oma naise. Sotside plaan oli saata pensionile oma rahandusminister. Ei ole meite maal ju lordidekoda võtta.

Ja muidugi, kus häda kõige suurem, seal kampaaniapättust kõige rohkem.

Mõned tuttavad härrad, vanamoodsad või idealistid ilmselgelt, leidsid et valimiste eel on tarvis tõsiselt tegeleda erakonna programmiga — välja töötada, parandada, kinnitada, kuulutada. Ei hakanud mina neile ütlema, kuivõrd tulutu on see tegevus kampaania seisukohast tänases maailmas. Edu ei saavuta mitte see, kes oma seisukohad selgesti välja hõikab, pigem see, kes hoidub nende jutuksvõtmisest või harrastab mingit sorti “konstruktiivset mitmetähenduslikkust“.

Postimees hõikab väidetavaid valimistulemusi, Tarandipoeg ongi sotsid europarlamendist välja söönud. Mis siis ikka parata, ehk läheb sotsidel sügisel paremini. Näis kas Tarand muutub tõesti roheliseks.

Sellest kuidas ma kaheksa tunniga e-hääletatud ei saanud, siinkohal aga vaikin. Tänase seisuga on takistused murtud, paraku polnud see nõnda veel kolmapäeva õhtul.

Valimistulemuste lehte kusagilt ei paista, VVK koduleht pole suutnud tänapäevaste liiklusoludega kohaneda.

—–

* kuna esialgne üsna juhuslik pealkiri “võitja võtab kõikjal” tekitas soovimatuid assotsiatsioone, vahetasin ta välja. Uuematel andmetel pingutasid tarandlased 60000 häälega üle, aga sotsid saivad ikkagi kohakese.

Venemaa sotsiopaatiast ja idamaisest despotismist

Paul Goble on inglise keeles ümber jutustanud kaks huvitavat venekeelset kirjatükki:

Esiteks diagnoosib “keegi õigeusu preester” Vene riigil 9. mai puhul sotsiopaatia (ehk antisotsiaalse isiksushäire): artikkel vene keeles või Goble vahendusel inglise keeles. Kuna Goble ütleb, et härra autor on “a Russian Orthodox priest“, on asjakohane ära märkida, et (tänase seisuga) oleks Jakov Krotovit õigem esitleda Ukraina Autokefaalse Õigeusu kiriku vaimuliku ja Raadio Vaba Euroopa ajakirjanikuna. Kes muide lõpetanud Moskva Ülikooli ajaloolasena.

Teises artiklis, mis tähelepanu äratas, räägib kunagine noorim Riigiduuma liige ja serblaste poolel Bosnia sõjast osa võtnud Mark Feigin saksa-ameerika sinoloogi (ja pöördunud endise kommunisti) Karl Wittfogeli 1957. aastal avaldatud teosest “Idamaine despotism” ja sellest, kuis raamat aitavat mõista tänastki Venemaad. Originaal vene keeles / ümberjutustus inglise keeles.

Виттфогель обвинял Маркса в умышленном замалчивании того факта, что в условиях азиатского деспотизма бюрократия является правящим классом. К. Виттфогель, будучи одним из крупнейших синологов, практически в самом начале своей научной карьеры обнаружил, что на доколониальном Востоке (прежде всего в Китае) существует «специфическое» общество — не буржуазное, не феодальное, не рабовладельческое.

Gruusia: Meeleavalduste päev. Kong number viis

Täna 20 aastat tagasi tapsid Nõukogude väed Tbilisis labidatega 20 meeleavaldajat. Gruusias tähistatakse 9. aprilli selle sündmuse mälestuseks Rahvusliku ühtsuse päevana.

Tänavu kavatseb Gruusia opositsioon, õigemini 12 partei koalitsioon, sel päeval alustada massimeeleavaldusi Mihheil Saakašvili võimult tõrjumiseks. Ilmselt ei soovi Saakašvili nimetatud sündmuse aastapäeval meeleavaldajate vastu jõudu kasutada. Opositsioon on aga lubanud tänavaproteste jätkata niikaua kuni Saakašvili on presidenditooli vabastanud.

Sellele, et asi mäsuta ei lõppe, kipuvad mu meelest osutama mõningad märtsikuised sündmused, mida silm riivata jõudis. Muuhulgas vahistati Saakašvilile mitte väga ammu selja keeranud endise parlamendispiikri Burdžanadze (väidetavaid) erakonna- ja võitluskaaslasi, keda seostati näiteks relvade hankimise katsetega. Väidetavaks tõestusmaterjaliks olevaid videolinte, nagu juba kombeks, demonstreeris prokuratuur aega viitmata riigitelevisioonis. Burdžanadze parteiga püüti aga seostada ka ühe protestiaktsiooni (Gia Gatšetšiladze kontserdi?) järel õhku lennanud politseiautot (käsigranaat). Ärevust loovad teated Adžaarias asuvast sõjamoona laost kaduma läinud relvastusest, tulistamistest (ja küllap paljust muustki). 8. aprilli õhtul oli Tbilisis tõsiseid probleeme internetiühendusega.

Kui valitsusel on võimalik televisiooni rakendada enese huvides kogu Gruusia avaliku arvamuse suunamiseks, siis Tbilisi elanike mõjutamiseks on oma relv taas opositsioonilgi. Meeleavalduse eelõhtul on opositsioonilise telekanali reality-showst “Kong number viis” kirjutada võtnud ka New York Times (“Sakani no. 5″, tõlge võiks vist olla ka “lahter number viis”, sest nime algupäraks olevat Saakašvili partei kurikuulus järjekorranumber valimissedelil). Ülalnimetatud Gia Gatšetšiladze — presidendikandidaadi vend –, olevat 20. jaanuarist alates oma “kongist” lahkunud vaid selleks et anda (ülalnimetatud) kontsert Tbilisis. Muu aja veedab ta telekaamerate ees, monolooge pidades, opositsioonitegelastega (teiste seas käis saates ka Burdžanadze) vesteldes ja Saakašvilit kirudes.

Pooleteise aasta eest vallutas ja sulges Saakašvili mäletatavasti rahutusi maha surudes närvidele käinud opositsioonilise telekanali Imedi ja sai selle eest Läänelt võtta. Nüüd samamoodi käituda on juba hoopis tülikam, kaoks viimnegi maineraas. Pealegi on valitsus seni vastalise telekanali eetrispidamist alla kriipsutanud kui tõendit vaba meedia olemasolust.

Youtubest leidsin ühe saatelõigu, kus Gia Gatšetšiladze kongikülaliste seas üks (sellele blogile) juba tuttav nägu — kunagine Saakašvili valitsuse minister Haindrava. Jutt muidugi on Gruusia keeles:

Putin ja hülged

Tulin vaatama, kas mu blogi alles, panen siia selle sündmuse puhul kirja ka ühe positiivsepoolse uudise Venemaa Föderatsioonist. Nimelt otsustas Vladimir Vladimirovitš end inimlikuna näidata ja kuulutas umbes kuu aega tagasi valitsuskabineti istungil, et võigas jaht mõnenädalastele grööni hülge poegadele tulnuks juba ammu keelustada. Loodusvarade ministeerium andiski märtsi keskel teada, et nüüdsest ei tohi vähem kui aastavanuseid grööni hülgeid Venemaal enam maha nottida. Ministeerium tegi komplimendi hülgepoegade kaitseks välja astunud kodanikeühendustele (mis on keelu nimel võidelnud 15 aastat).

Grööni hülge poegi hinnatakse nendelt saadava kallihinnalise karusnaha pärast, nende surmamiseks või uimastamiseks kasutatakse kaikaid, et nahka mitte rikkuda. Juhtuvat et uimaseks löödud hülgepoeg nülitakse elusalt.

English Russia on avaldanud pilte hülgepoegade “kontsentratsioonilaagritest” Arhangelski oblastis. Mõne koleda pildi Kanada hülgejahist tõi ära hülgejahist kirjutanud Russia Blog.

Grööni hülge poegade küttimine (va. päris pisikesed alles valget karva kandvad pojad) on jätkuvalt lubatud Kanadas ja Norras. Euroopa Liit on astunud samme hülgenahkade impordi keelustamiseks (kuuldavasti veetakse grööni hülge nahkasid juba praegu aeg-ajalt saarmanahkade pähe). Kanada nõuab, et Euroopa teeks humaanselt (s.t. Kanadas) tapetud hüljestele erandi ja ähvardab vastasel korral “tegutseda” (kaevata WTO-le). Euroopa plaanide pärast on mures inuiti hülgekütid.

Riigiduuma kiitis hülgepoegade küttimist keelava seaduseelnõu tegelikult heaks juba kümmekond aastat tagasi, kuid tollal pidas Putin vajalikuks seaduse vetostada.

Valge mere äärsed hülgekütid (pomoorid) keelust vaimustatud ei olnud, aga valitsus tõotas neid lähematel aastatel rahaliselt toetada.

Halvaks uudiseks Venemaa hüljestele on see, et globaalse soojenemise tingimustes Valge mere jääkate aina kahaneb. Tänavugi hukkunud tuhandeid hülgepoegi laevade poolt lõhutud jäält enneaegselt merevette sattudes. Keskkonnaorganisatsioonide järgmine nõudmine on laevaliikluse piiramine.

Burdžanadze kutsub meelt avaldama

Lühike tähelepanek, Gruusias on lood jõudnud niikaugele, et Nino Burdžanadze, kes 2007. aasta rahutuste järel Saakašvili hetkelise taandumise järel (juba teist korda) presidendi kohusetäitja rolli kandis ja maikuuni parlamendispiikrina Saakašvili tubli liitlasena tegutses, laidab maha konventsionaalsed meetodid presidendi väljavahetamiseks ja kutsub režiimi väljavahetamiseks rakendama “otsedemokraatiat”, mis kontekstis ilmselt tähendab üleskutset üldistele meeleavaldustele presidendi vastu. Huvitav oleks kuulda, mida eestimaised Miša advokaadid *selle* peale kostavad. Kevadisi parlamendivalimisi nimetanud Burdžanadze nüüd farsiks (mäletatavasti pidi ta kandideerima Saakašvili partei esinumbrina, kuid loobus üllatuslikult).

Kui Burdžanadze aeglast ärkamist tõlgendada ambitsioonina haarata presidendikoht enesele, siis on ta ehk jäänud hiljaks, sest üha selgemalt lülitub poliitikasse Saakašvilile selja keeranud äsjane Gruusia esindaja ÜROs — Irakli Alasania, kes on enese ümber koondanud mõnegi nimeka diplomaadi ja kelle karismat peetakse võrreldaks Saakašvili omaga.

Aastatagustel presidendivalimistel Saakašvili lähimaks konkurendiks olnud Levan Gatšetšiladze “räpparist” vend peab aga teleetris reality show või jutusaate formaadis streiki, mida lubanud jätkata Saakašvili taandumiseni.

Raske on järge pidada, kes parasjagu on Gruusia peaminister.

Miks tahab Keskerakond kaotada Tallinna linnaosad

Tundub, et see väärib seletamist:

• Keskerakond osutas (kunagi) kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse väidetavale vastuolule põhiseadusega, ajendatult ilmselgelt sellest, et kehtiv valimissüsteem Keskerakonnale Tallinna linnas valimisvõitu pigem ei garanteerinud (Lasnamäe edgarifänni hääle kaal oli väiksem kui näiteks Pirita elaniku oma, valija hääle kaal linnaositi erines kuni neli korda).
• Õiguskantsleri hinnang oli, et tõepoolest, seadus on vastuolus valimiste ühetaolisuse ning valimiste proportsionaalsuse põhimõttega.
• Riigikogu põhiseaduskomisjon algatas õiguskantsleri hinnangust lähtuvalt valimisseaduse muutmise, aga seadust ei muudetud mitte Keskerakonnale meelepärasel viisil, vaid territoriaalse representatiivsuse põhimõtet säilitades — mitme valimisringkonnaga KOVis jagataks pool mandaatidest võrdselt linnaosade vahel, teine pool mandaatidest üle kogu KOV üksuse laekunud häälte põhjal.
• Tallinnas kohustab seadus valimisringkonnad moodustama linnaosade kaupa.
• Vastavalt seadusemuudatusele kasvanuks Tallinna volikogu liikmete arv 63-lt 79 peale, igast linnaosast (neid on kaheksa) pääseks volikokku seega vähemalt 5 saadikut.
• Selline asjadekorraldus nähtavasti halvendaks, mitte ei parandaks Keskerakonna väljavaateid Tallinna volikogus enamus võita.
• Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaselt on linnaosa moodustamine ja lõpetamine volikogu pädevuses.
• Keskerakonna tänane häälteenamus Tallinna volikogus võimaldab seega vasturünnaku ette võtta — Keskerakond kaotab linnaosad valimiste ajaks rõõmuga ära (nimetab nad ümber osakondadeks) ja ajab sinna juurde parasjagu häma.
• Paneme ka tähele, et samas otsustas Tallinna linnavolikogu keskerakondlaste häältega vaidlustada Riigikohtus KOV volikogu valimiskorra muudatuse, millest ülal juttu.

Venemaa tugevdab positsioone Kesk-Aasias

Venemaal on kahtlemata keerulised ajad, kuid vahelduseks juhtub ka sellist, mida Venemaa liidrid kordaminekuteks loevad. Moskvas kogunesid sel nädalal Kollektiivse Julgeoleku Lepingu Organisatsiooni (ODKB) ning Euraasia majandusühenduse (EurAsEc) liikmesriikide riigipead ja sündmusega seoses ja seosetult juhtus viimaste päevade jooksul mõndagi huvitavat.

Kõrgõzstan tahab USA sõjaväebaasi sulgeda

Kõrgõzstan, nagu tegelikult teisedki Kesk-Aasia riigid, on aastaid püüdnud istuda mitmel toolil — kurameerida kord Venemaa, kord Ühendriikide, kord Hiinaga. Nii paiknevad Kõrgõzstanis tänini nii Venemaa kui Ameerika Ühendriikide sõjaväebaasid.

Teisipäeval teatas Kõrgõzstani president Bakijev pärast kohtumist Dmitri Medvedeviga Moskvas ajakirjanikele, et Ameerika Ühendriigid peavad lahkuma Manasi armeebaasist, mida ameeriklased on 2001. aastast saadik kasutanud Afganistani kampaania toetuseks. Bakijevi arvates ei maksa ameeriklased baasi eest piisavalt aga austa Kõrgõsztani suveräänsust (ameerika sõduri üle, kes tappis 2006. aastal kirgiisi, ei võimaldanud Ühendriigid kohut pidada). Kolmapäeval lisandunud Kõrgõzstani-poolsetest kommentaaridest kostus ka seisukoht nagu oleks baasi pidamine muutunud tarbetuks, kuna Afganistan olevat juba peaaegu funktsioneeriv riik.

President Obama on teatavasti seadnud sihi Afganistanis tehtavate pingutuste intensiivistamisele, plaanides suurendada ka sealset väekontingenti. Ameeriklaste varustusteed on aga värske uudisetagi löögi all (teisipäeval näiteks võis lugeda teadet, et sissid on õhku lasknud silla Khyberi mäekurus).

USA maksis Manasi õhuväebaasi kasutamise eest Kõrgõsztanile 63 miljoni dollarilist aastarenti ja koos kõiksugu rahalise abiga oli baasi eest makstav summa150 miljonit dollarit aastas. See raharaasuke moodustas oulise osa Kõrgõzstani eelarvetuludest (~1,1 miljardit dollarit).

Ameeriklased on väitnud, et olid valmis summat ka suurendama, aga präänikuid, mida Biškekile pakuti, polnud ilmselt piisavad (lisaks juba nimetatule olevat lubatud abi võitluses narkokaubandusega ning Kõrgõzstani siseasjadesse sekkumatajätmist).

Ameeriklaste baasi sulgemisest on ühel või teisel põhjusel ammu huvitatud olnud Vene riik, mis ilmselt tegi Kõrgõzstanile “pakkumise, millest ei saa keelduda”. Rahvusvaheline finantskriis pole Kõrgõzstani puutumata jätnud ja Venemaa poolt ette pandust on tõesti raske ära öelda. Venemaa lubas

• kustutada Kõrgõsztani 180-miljoni dollarilise võla;
• 150 miljonit dollarit tagastamatut abi;
• 300 miljonit dollarit pikaajalist (40 aastat) madala intressiga (0,75%) laenu;
• lisaks ~1,7 miljardit dollarit investeeringuid panusena Narõni jõele ehitatava hüdroelektrijaama valmimiseks..

Vastu saab Venemaa (lisaks katsetele Manasi baasi sulgeda) osaluse Kõrgõzstani relvatootmisettevõttes, Kõrgõzstani osaluse vastloodud ODKB kiirreageerimisjõududest, räägitud on ka võimalikust Venemaa kosmosevägede baasist Kõrgõzstani lõunaosas.

Ometi ei unustanud Venemaa ja Kõrgõzstani kõrged esindajad kinnitada, et nad justkui nagu toetaks jätkuvalt terrorismivastast operatsiooni Afganistanis.

On peetud võimalikuks, et ameeriklased lihtsalt keelduvad praegu kottide pakkimisest. Baaside leping kehtib ja lepingus olevat sätestatud 180-päevane etteteatamisaeg baasi sulgemissoovi korral. Võib eeldada, et ameeriklased ja venelased asuvad kauplema (nt. võivad kauplemisobjektide seas olla raketikilp, Ukraina ja Gruusia NATOssevõtmine). Kauplemist on ameeriklastel ka Biškekiga, ja kui kauplemine ei anna tulemusi — oletanud mõned vist Bakijevi lojalistid — püütakse ära kasutada poliitiliselt ärevaid aegu Kõrgõzstanis, ehk osutatakse abi opositsioonile millegi “värvilise” korraldamiseks. Tagavaravariandina tulevad kõne alla alternatiivsed varustusliinid, kõneldud on näiteks Tadžikistanist (vt. allpool).

Siiski näib, et Kõrgõzstan on korraks maailma poliitika tuuli tabanud ja kaupleb enesele raskel ajal tarvilise suutäie. Muuhulgas ka ameeriklaste käest.

Muide, kirgiiside meelsuse iseloomustamiseks: mitte väga ammu läbi viidud küsitluste andmetel polnud enamikul Kõrgõzstani elanikest midagi Venemaaga taasühinemise vastu.

Ameeriklased on avaldanud imestust Venemaa käitumise üle Manasi baasi suhtes, osutades sellele, et terrorismivastane võitlus Afganistani pinnal teenivat Venemaagi huve.

Solvunud tadžikid

Venemaa investeering Kõrgõzstani hüdrojaamaprojekti on huvitav kui meenutada Dmitri Medvedevi väljendusi hiljutiselt Taškendi-visiidil. Medvedev teatas Islam Karimovi meeleheaks, et Tadžikistani ja Kõrgõzstani territooriumitele hüdroenergeetilisi objekte rajades (teostumislootust on neil just Venemaa finantside kaasamisel), tuleb arvesse võtta kõigi piirkonna riikide, Usbekistani, huvisid. Usbekistan vajab ja nõuab vett. Venemaal/Gazpromil/Medvedevil on omakorda hädasti tarvis Usbekistani gaasi, sest Euroopasse kulgevaid gaasitorusid on vaja millegagi täita ja Venemaa kui gaasitarnija usaldusväärsus sai gaasisõjas Ukrainaga tõsiselt kannatada. Nii tõsiselt, et eurooplased asusid taaskord aktiivselt otsima võimalusi piirkonna pakutava gaasi Venemaast ringiga mööda juhtimiseks.

Tadžikistan vaevleb kõigi muude hädade kõrval energiakriisis. Usbekistan seab Tadžiki võimude sõnutsi takistusi elektritransiidile Türkmenistanist ja ka gaasikraane kipub naaber kinni keerama. 99% Tadžikistanis toodetavast elektrist tuleb hüdrojaamadest ja energiajulgeoleku suurendamiseks püütakse suurendada hüdrojaamade arvu. Veeressursside kinnipidamisel kannatavad kasvava veevajadusega Usbekistani huvid (ja Araali merest — ja just selle Usbekistanis paiknevast jäänukist — pole enam suurt midagi järel).

Medvedevi sõnad Taškendis šokeerisid Tadžikistani presidenti ja solvunult otsustas ta mitte ilmuda ODKB ja EurAsEci tippkohtumisele Moskvas. Tadžiki poliitvaatleja tuletas meelde, et Tadžikistan on tänini tasuta majutanud Venemaa kosmosevägede baase üsna tasuta, seades end — juhul kui Venemaa peaks sattuma suurde sõjalisse konflikti — esmaseks sihtmärgiks. Tadžikistan peaks asuma baaside eest tasu nõudma, sest juhul kui Venemaa seab takistusi Tadžikistani energiajulgeoleku kindlustamisele, vajab Tadžikistan vähemalt raha sisseostetud elektri ja energiakandjate eest maksmiseks. Võimalik, et jutud Venemaa kosmosevägede paigutamisest Kõrgõzstani on seotud just selle Dušanbe hüpoteetilise surveabinõuga.

Selgus aga, et Venemaal on president Rahmoni Moskvasse väga vaja — Venemaa suur plaan oli rajada ODKB kiirreageerimisjõud ja ühe liikmesriigi juhi mitteilmumisel jäänuks see suursündmus ära. Emomali Rahmoni ümberveenmisele kaasatud “kõik jõud”, Kurmanbek Bakijevgi rippunud telefoni otsas.

Mõtleski president Rahmon ümber ja lendas viimsel hetkel Moskvasse, kus väidetavasti sattus raskustesse öömaja leidmisega. President-hotellis selgus, et pole broneeringut ega vaba presidendisviiti, sama kordus Kuldsõrmuses. Lahenenud asi nii, et tuntud Usbekistani ärimees Salim Abduvalijev, maadlusliidu juht ja kuuldavasti narkomaffia ninamees, soostus oma ruumid vabastama.

Kasahstani pangakriis

Veebruari algul võttis Kasahstani riik kontrolli alla 78,14% kohalikust suurimast pangast. Kiiresti tehti müügipakkumine venelaste Sberbankile. Selle postituse kirjutamise ajal devalveeriti tenge. Oletatakse, et suure panga saatus tabab ka ülejäänud kolme tähtsamat. Suurpanga juht (end. opositsioonitegelane) löödi minema ja sülgas muidugi riigi pihta tõrva.

Nezavizimaja Gazeta järeldab, et realiseerumas on Venemaa majandusministri Elvira Nabiullina poolt 23. jaanuaril kuulutatu, mille kohaselt annab rahvusvaheline finantskriis suurepärased võimalused vene bisnesi ekspansiooniks piiride taha, mida Vene riik tema meelest toetama peaks. Leht spekuleerib, et võimaliku ostu sooritab Sberbank selle raha arvel, mis Venemaa valitsusel kavas täiendavalt pankade toetamiseks välja käia.

Moskva tippkohtumine

ODKB ja Euraseci tippkohtumisel oli veidravõitu seisus Usbekistan, kes sügisel majandusühendusest välja astus.

ODKB otsustas tõepoolest Venemaa rõõmuks kiirreageerimisjõud moodustada, koosseisu kuuluks umbes kümme tuhat meest, sealhulgas Venemaalt õhujõud/parašütistid, Kasahstanilt suurem maavägede üksus, lisaks pataljonid Armeeniast, Valgevenest, Kõrgõzstanist, Tadžikistanist ning tundub, et tõesti ka Usbekistanist. Mõnel nimetatud riikidest keelab põhiseadus tegelikult sõjalistes blokkides osalemise.

Kiirreageerimisjõudude loomise sooviga tuli Medvedev välja septembri algul, kui tugevasti päevakorral veel Gruusia sõda. Organisatsiooni üheks argsi väljaöeldud eesmärgiks on vastukaal NATOle.

EurAsEci suurimaks saavutuseks oli kuuldavasti mingisuguse 10-miljardidollarise vastastikuseks abiks mõeldud kriisifondi loomine. Venemaa paneb sinna 7,5 miljardit ja Kasahstan miljardi.

Lõpetuseks ütleks aga, et pealkirja võinuks ka küsimusena vormistada. Pole veel selge, kuivõrd on tegemist Venemaa edusammudega, kuivõrd piirkonna riikide tavapärase manööverdamisega suurte ja tugevate vahel. Ja kas Venemaa saab enesele praegu lubada raha puistamist Kesk-Aasiasse (lisaks Kuubale, Valgevenesse).

Ja tsitaat Aleksandr Goltsilt:

At first glance it would appear that, in full accordance with the Kremlin’s realpolitik, the entire territory of the former Soviet Union has been turned into one giant chessboard on which the battle between Moscow and Washington is being played out. The only problem is that in this match, there is only one player and he seems to be carrying out some complex maneuver aimed at himself.